Õppeprogrammis uurime, millised kala välised omadused, siseorganite eripärad ja kohastumused teevad võimalikuks tema elu veekeskkonnas.
Rühmatööna (kuni 4 õpilast grupis) tutvutakse kala kehaosadega ning uuritakse kala prepareerides tema siseorganeid. Individuaalse tööna märgitakse kala sise- ja välisorganid töölehele.
Междисциплинарная интеграция:
Programm toetab järgmiste RÕK III kooliastme õpitulemuste saavutamist bioloogias:
Selgroogsete loomade tunnused
Õpilane:
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
2) analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus
Õpilane:
3) seostab eri selgroogsete loomarühmade hingamis- ja vereringeelundkonna eripära püsi- ja kõigusoojasusega;
Selgroogsete loomade paljunemine ja areng
Õpilane:
1) analüüsib kehasisese ja -välise viljastumise eeliseid ning lootelise arengu erinevust selgroogsete loomade rühmadel;
Läbivad teemad:
Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ lõimimiseks rõhutatakse programmis kõikide elusorganismide sh inimese sõltuvust väliskeskkonnast, sh õhu gaasilisest koostisest. Alammõõdu mõiste selgitamisel puudatatakse ka kalade ülepüügi mõju vee-elustikule.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- tunneb ja nimetab ahvena välistunnuseid;
- teab ja kirjeldab kala kohastumusi eluks vees;
- mõistab kala välis- ja siseehituse seoseid veekeskkonnaga;
- mõistab kalade tähtsust ökosüsteemis;
- oskab prepareerida (tavaelus puhastada) kala kasutades kalakääre ja pintsette.
Методы:
Õppemeetodid: prepareerimine, vaatlus, arutelu, rühmatöö, individuaalne töö. Rühmas on kuni 4 õpilast.
Õppevahendid:
igale grupile (grupis kuni 4 õpilast): 1 kala, prepareerimisvahendid (prepareerimisvann, käärid, skalpell, pintsetid, kummikindad).
Individuaalselt: joonised, tööleht.
Руководство для учителя:
Enne õppeprogrammile tulekut tutvub õpetaja programmi sisu ja eesmärkidega ning tutvustab õpilastele õppeprogrammi kulgu.
Õppeprogrammi ajal innustavad kaasas olevad täiskasvanud õpilasi programmist aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt. Vajadusel täidavad kohapeal programmi raames kokkulepitud ülesandeid.
Programm ei eelda varasemaid eelteadmisi.
Pärast õppeprogrammi toimumist palume õpetajal edaspidises õppetöös seostada õppeprogrammis käsitletud teemad ja omandatud teadmised kooli õppetööga.
Õppeprogrammi toimumise järel kogume õpetajatelt tagasisidet kohapeal küsimustiku abil, mis täidetakse tahvelarvutis. Vastused kogume oma andmebaasidesse, et vajadusel sisse viia parendused.
Palume kaasa võtta vahetusjalanõud, õppetöö toimub siseruumides. Täpsem info hoone eripärade kohta on esitatud lisainfo all.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Grupi suurus 12-24 õpilast.
Maksumus:
kuni 12-le õpilasele 2x45 min 80€;
kuni 24-le õpilasele 2x45 min 160€.
Suurema grupi puhul võimalus valida kõrvale teine programm.
Vajadusel erikokkulepped toitlustuse osas (nt programmipäeva tellimisel).
Erivajadustega õpilaste puhul vajalik eelnev konsultatsioon, v.a liikumispuudega õpilased - ratastooliga ligipääs hoovialal ja majas, hoones olemas kaldtee ja invalift.
Keskusel olemas oma parkla (k.a bussid, jalgrattad).
Pernova Hariduskeskuses kantakse vahetusjalanõusid
Место проведения:
Место исполнения:
58.375518398383, 24.531495451251
Programmi läbiviija:
Kadri Kilusk (Bioloogia MSc), Celia Hirmo (Bioloogia didaktika MSc).
Õpetajate kvalifikatsiooni ja kogemuse kohta leiate täpsemat infot järgmiselt lingilt-https://keskkonnaharidus.ee/et/keskused/pernova-hariduskeskus
Язык:
Длинное описание:
Sissejuhatus (10 min):
Õpilased jagunevad kuni neljaliikmelisteks gruppideks. Kiire ülevaade õpilaste isiklikest kalapüügikogemustest, alammõõdu mõiste selgitamine. Juhendajad tutvustavad praktikumi ülesehitust, lepitakse kokku käitumis- ja ohutusreeglid.
Teema arendus ja praktiline rühmatöö (70 min):
Kala (ahven) väline vaatlus (20 min). Iga rühm saab ühe kala ning koos arutletakse, millised välised omadused (voolujooneline kehakuju, küljejoon, värvus, soomused, lima, uimed jms) aitavad kalal vees sujuvalt kulgeda, orienteeruda ja varjuda. Õpilased leiavad kala kehaosad (selja-, kõhu-, rinna- ja sabauim, lõpused, küljejoon, pärakuava) ning vaatlevad luubiga lähemalt ühte soomust.
Juhendaja abiga tuletatakse meelde ahvena bioloogilised eripärad (levik, toitumine, paljunemine, koht ökosüsteemis jms, liigi seisund looduses) ning vaadatakse lühikest õppevideot ahvena sigimisest.- Kala prepareerimine (40 min). Iga rühm saab joonise kala siseehituse kohta ning ühiselt vaadatakse üle, kus ahvena organid paiknevad. Juhendaja esitab õpilastele küsimusi kala siseelundite toimimise kohta (süda ja hingamine, seedimis- ja erituselundid, ujupõis) ning nende seotuse kohta eluga veekeskkonnas.
Juhendaja demonstreerib, kuidas kala kõhuõõs avada, rõhutab ohutusreeglite järgimise vajadust ning õpilased alustavad prepareerimist. Eemaldatakse kala külg, vaadeldakse ujupõit ja neeru. Järgmiseks eraldatakse kala sugunääre, magu ja soolestik, maks, süda, lõpusekaaned ja -kaared ning silm. Uuritakse mao ja soolestiku sisu, südame osi, lõpuselehti, silmaläätse ja klaaskeha.
- Töölehe täitmine (10 min). Õpilased kirjutavad töölehtede skeemidele kala kehaosade ja siseorganite nimetused. Hiljem kontrollitakse töölehed ühiselt üle.
Kokkuvõte (10 min): Ühine arutelu, mida uut praktikumis teada saadi. Juhendaja küsimustele vastates korratakse üle, millised kohastumused on kalal veekeskkonnas elamiseks.