Междисциплинарная интеграция:
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming
Lisa 4. Ainevaldkond Loodusained
2.2.3 Õpitulemused
Selgroogsete loomade tunnused Õpilane:
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
Taimede tunnused ja eluprotsessid
5) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust ning toob näiteid Eesti tavaliste taimede kohta;
Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid Õpilane:
1) võrdleb selgrootute ja selgroogsete loomade ehitust ning selgrootute olulisemate rühmade tunnuseid, toob vastavate loomarühmade kohta näiteid;
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
2) analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid.
Läbiv teema:
2) keskkond ja jätkusuutlik areng
Programmis õpitakse tundma looma, taime ja seeneliike, nende eluviisi ja elupaiku, tutvutakse nende olukorra ja kaitsega (loodusvaatlused ja uurimuslikud ülesanded, koosluste võrdlemine, elurikkus), keskkonnaprobleemidega. Inimese mõjuga seostamine (nt metsade raie, soode kuivendamine, prügi looduses jm) annab teadmisi elustiku mitmekesisuse kaitsmiseks, loodushoidliku suhtumise kujundamiseks ja jätkusuutlikuks eluviisiks ning toimimiseks (elupaikade looduslikkuse säilimine, jäätmete vähendamine ja taaskasutus, saastumise vähendamine ja vältimine).
Õppeainete lõiming:
lugemine, kirjutamine, kirjeldamine (eesti keel), putukate pikkuse mõõtmine, liikide arvukuse loendamine, puude kõrguse ja ümbermõõdu mõõtmine (matemaatika), kehaline kasvatus (liikumine), joonistamine (kunstiõpetus)
Teaduspõhisus ja seosed
Programmid lähtuvad teaduslikust maailmavaatest.
Programmides käsitletakse vastavalt teemale ja tegevustele seostatult loodus-, kultuuri-, sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda. Liikide teema programmis seondub elupaikade säilimise ja kaitsmisega kooslustes (looduskeskkonnas), mis on seotud paljuski inimese tegevusega eri majandusvaldkondades ja ressursside kättesaadavusega ja elutingimustega koosluses (näiteks elupaiga tingimused ja toidu kättesaadavus, inimeste arvu ja tegevuse suurenemisest tingitud muutused elupaikades, tööstuse ja põllumajanduse saastus, metsade raiumine) ning sotsiaal- ja kultuurivaldkonnaga (inimeste teadmised, traditsioonid, turism, jahindus, puhkamine).
Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega
Programmi tulemusena praktiliste tegevuste ja uute kogemuste kaudu suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja kujunevad säästva eluviisi harjumused ning hoiakud. Eesti koosluste ja liikide tundmine ning keskkonna seisundi ja -probleemidega tegelemine uurimisülesannetena annavad teadmisi ja oskusi elustiku mitmekesisuse kaitsmiseks, jätkusuutlikuks eluviisiks ja toimimiseks.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Õpilane oskab kirjeldada kooslusi, s.t. vaadelda ja vormistada vaatlusinfo (elurikkus, elupaigad, keskkonnatingimused), kirjeldada inimese mõju looduskeskkonnale ja elupaikadele, selgitada, kuidas muutused keskkonnas võivad põhjustada elustiku muutusi ning analüüsida muutusi kooslustes (sh inimtegevusega seotud muutusi), analüüsida elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele, seostada taimede ja loomade kohastumusi nende elukeskkonnaga.
Õpilane väärtustab looduse mitmekesisust ning kaitset, loodushoidu ja jätkusuutlikku arengut, suhtub vastutustundlikult ja säästlikult erinevatesse elupaikadesse ja ökosüsteemidesse.
Методы:
Õppemeetodid
Rühmatöö, uurimine, vaatlemine, võrdlemine, mõõtmine, uurimuslik õpe, koosluse kirjeldamine, liikide tunnuste uurimine, mullakaeve, liikide otsimisülesanne, töölehtede täitmine, kokkuvõte rühma vaatlustulemustest ja esitlus, arutelu loodushoiu vajalikkusest.
Õppevahendid
Kogu klassile: infolehed liikide määramiseks või määrajad, labidas, kevadel binoklid, õppematerjal õppekogumikus “Looduse mitmekesisus”.
Rühmale (4-6 õpilast): töölehed, petri tassid või purgid kogumisülesandeks, luubid, mõõtevahendid (täisnurkne kolmnurk, mõõdulint), kirjutamisalus, harilik pliiats.
Руководство для учителя:
Paluge lastel riietuda vastavalt ilmale, pähe peakate, jalga mugavad ja niiskuskindlad jalanõud. Paluge õpilastel kaasa võtta võileib ja jook. Programmile tulekuks õpilastelt eelteadmisi ei eeldata, kuid soovitame õpetajal eelnevat lastele rääkida, kuhu minnakse ja mis teemal õppeprogramm toimub. Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Õppeprogrammi ajal innustab kaasas olev õpetaja õpilasi programmist aktiivselt osa võtma ja jälgib, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt.
Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik.
Pärast õppeprogrammi rakendab/seostab õpetaja õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Ohutus ja selle tagamine
Programmi alguses tutvustab juhendaja grupile programmi kava ja reegleid (sh ohutust) ning juhendaja koos õpetajaga jälgib nendest kinnipidamist.
Tagasiside
Tagasiside küsitakse õpilastelt suuliselt ja õpetajalt kirjalikult paberkandjal programmi lõpus.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Доп. информация:
Õpetajal palume registreerumisel teavitada grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused. Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Palume riietumisel arvestada ilmaga, panna jalga mugavad ja niiskuskindlad matkajalanõud ning kaasa võtta väike söök ning jook. Lõunapaus toimub olenevalt õpperajast õppekäigu keskel või lõpus, see täpsustatakse õpetajaga.
Место проведения:
Programmi läbiviija:
Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani.
Haridus: TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika.
Kogemus: töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005 ja TÜ loodusmuuseumis alates 2006. a loodushariduse koordinaatorina, keskkonnaprogrammide koostamine juhendamine ja loodus- ja keskkonnahariduse koolitused ning üritused.
Botaanikaaia juhendaja Margit Hirv.
Haridus: TÜ botaanika ja ökoloogia Bsc, TÜ õpetajakoolitus põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpetaja erialal, Eesti Maaülikoolis botaanika ja mükoloogia Msc.
Kogemus: töötanud TÜ loodusmuuseumis alates 2005. a botaaniliste kogude kuraatorina ja 2018. a loodushariduse spetsialistina.
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Õppeprogammi sisu ja tegevuste kirjeldused
Ajakava (4–5 x 45 min)
1) Sissejuhatus õppekäiku. Töökorralduse tutvustus. 20 min
Tutvustatakse õppekäigu päevakava ja töökorraldust. Sissejuhatuses räägitakse õpperajast, looduses liikumise reeglitest ning arutletakse elurikkuse tähtsuse ja jätkusuutliku arengu üle. Selgitatakse, miks on oluline hoida looduse mitmekesisust ning kuidas inimene saab looduses käitudes keskkonda säästa. Moodustatakse töörühmad loodusvaatluste ja uurimisülesannete täitmiseks.
2) Õppekäik elurikkuse ja organismirühmade tundmaõppimiseks. Vaatlused ja praktilised rühmatöö ülesanded. Kokkuvõte. 180-205 min
Õppekäigu käigus tehakse vaatlusi erinevates kooslustes ning uuritakse seal elavaid organisme. Õpilased tutvuvad erinevate organismirühmadega ja õpivad märkama nende tunnuseid. Rühmatöö käigus võrreldakse selgrootute ja selgroogsete loomade ehitust ning tuuakse näiteid erinevatest loomaliikidest, keda või kelle tegevusjälgi õppekäigul kohatakse.
Vaatluste käigus pööratakse tähelepanu ka loomade kohastumustele elukeskkonnaga. Uuritakse, kuidas imetajate, lindude, roomajate ja kahepaiksete tunnused aitavad neil oma elukeskkonnas toime tulla. Samuti vaadeldakse selgrootuid, näiteks putukaid, keda joonistatakse ja kirjeldatakse.
Lisaks uuritakse erinevaid taimerühmi ning võrreldakse nende välisehitust. Õpilased toovad näiteid Eesti tavaliste taimede kohta ning õpivad märkama taimede tunnuseid erinevates kasvukohtades.
Õppekäigu käigus arutletakse ka selle üle, kuidas eluta looduse tegurid – näiteks valgus, niiskus, temperatuur ja muld – mõjutavad erinevaid organismirühmi. Vaatluste alguses märgitakse üles vaatluse aeg, asukoht ja ilmaolud ning tulemused kirjutatakse töölehele.
Pikema retke puhul valitakse liigirikkam ala ning tehakse lisaülesandeid, näiteks taimeruudu vaatlus, mille abil hinnatakse taimede liigirikkust. Kokkuvõte tehakse retke käigus iga praktilise ülesande lõpus koos õpilastega.
Programmi lõpus toimub rühmade kokkuvõttev esitlus ja arutelu, kus käsitletakse uuritud organismirühmi, elurikkust ja seda, milliseid jätkusuutlikke tegevusi õpilased retke jooksul rakendasid.