Retk kulgeb Pääsküla raba loodusõpperajal, liigutakse mööda laudteid ja metsaradu ning põigatakse ka radadelt kõrvale. Aega jagub nii koos kui iseseisvalt looduse avastamiseks.
Alustuseks tutvustatakse õppepäeva kava ja eesmärke ning meenutatakse looduses ohutult liikumise reegleid. Rühmatöödeks jagunetakse vastavalt klassi suurusele 3- kuni 5-liikmelisteks gruppideks. Retke igas etapis on soositud aktiivne omavaheline teemakohane suhtlus. Ülesandeid jagatakse suuliselt, vastuseid püütakse meelde jätta. Soovi korral võib abiks võtta paberi-pliiatsi. Õpitakse tundma rabataimi, kasutades lihtsaid piltmäärajaid. Ühistes aruteludes tulevad teemaks elus ja eluta loodus, tuli ja vesi ning ka pärimused.
Loodusõpperaja viimasesse veerandisse on sagedase üleujutuse tõttu paigaldatud ujukitel laudrada. Pontoonidel liikumine on lastele lõbus, aga tuleb olla ettevaatlik - ümberringi on siiski soo. Kokkuvõtete tegemiseks ja kogetu jagamiseks võetakse parajalt aega, aga kas lastel on enne bussini jõudmist veel jaksu metsa all jooksmiseks ja mängimiseks, see selgub iga kord kohapeal.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus 2.1.3. õpitulemused I kooliaste
10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
19) märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust;
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
21) arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi.
Läbiv teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" - looduse vahetu kogemine ja sellest tulenev rahulolutunne paneb soovima kogetu kordumist ning aitab kaasa teravama keskkonnataju kujunemisele; retkel osalemine aitab mõista inimese ja looduse suhteid - turba kasutamine, tuleoht ja põlengud kuivendatud rabas, raba taastamise ja rabasse vee tagasitoomise vajalikkus.
Õppeainete lõiming - loodusõpetus, eesti keel (väärtustab eesti keelt, väljendab end selgelt ja asjakohaselt; kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõnekeelt, arvestab suhtlemisel partneriga).
Õpitulemused:
- rabakooslusele iseloomulikke loomi, taimi, seeni;
- vee tähtsust loodusele ja inimestele.
Õpilane oskab
- liikuda looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
- looduses leida levinumaid taimeliike ja neid kirjeldada;
- kirjeldada aastaaegade mõju organismidele.
Õpilane väärtustab
- raba erinevate organismide elupaigana;
- elu kõigis tema esinemisvormides.
Õpilane kogeb rahulolu looduses viibimisest ja mitmekesisel maastikul liikumisest.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- vaatlus
- jutustus
- arutelu
- rühmatöö
- rollimäng, intervjuu
- tagasiside
Vahendid:
- retkejuht jagab rühmadele kasutamiseks piltmäärajad (kohalikke levinumaid rabataimi tutvustavad kahepoolsed lamineeritud A4 suuruses värvilised lehed);
- kasutatakse kõike looduse poolt pakutavat (mahalangenud oksad-käbid-lehed, söödavad marjad, turvas, allikavesi jm);
- loodusest ja kaaslastest piltide tegemiseks võib kasutada oma kaasasolevaid nutivahendeid;
- rühmatöö ülesannete lahendamiseks võib õpetaja soovitada kasutada paberit-pliiatsit (kui on olemas oht, et mälule ei saa loota).
Juhis õpetajale:
Programmile registreerimine
- läbi veebi https://keskkonnaharidus.ee/
- pöördudes otse looduskeskuse poole nommeloodusmaja@gmail.com
- edaspidine suhtlus toimub looduskeskuse meiliga;
- palume keskust aegsasti informeerida, kui klassis on õpilasi, kelle erivajadusi tuleb retkel eraldi arvestada;
- palume, et klassi saatval õpetajal oleksid kättesaadavad lastevanemate kontaktid (eriolukordadeks).
Enne programmi palume õpetajal
- teavitada õpilasi ja vanemaid, millal, kuhu ja miks minnakse;
- tutvustada õpilastele Pääsküla raba asukohta ja tingimusi, kus liigutakse: inimasustusest eraldi, metsateed ja laudrajad, kraavid ja allikad, sääsed ja konnad jms;
- anda vanematele teada, et õppeprogrammi edukaks läbimiseks vajavad nende lapsed ilmale vastavat riietust (+ külmal ajal kindlasti kindad-sallid-mütsid, tagavaraks vihmakeep) ja kinniseid mugavaid jalanõusid (soovitavalt kummikud); kaasa tuleks kindlasti võtta veepudel ja kerge eine, mida lapsed kannavad seljakotis või üleõla-kotis ja mis ei takistaks neil vabalt tegutsemast; näide: sobiv võimalus sotsiaalsete oskuste arendamiseks, kui sõbraga võetakse ühine moonakott, mida kantakse kordamööda;
- vastavalt aineõpetaja soovile on võimalik programmis mingid teemad esile tõsta ja nendega süvendatult tegeleda - palume oma soovidest aegsasti teada anda;
- palun vaadake üle "Lisainfo"
Programmi ajal palume toetada retkejuhti programmi käigus turvalisuse tagamisel ja abistada rühmadeks jaotamisel ja rühmatööde tegemisel.
Pärast programmi palume õpetajal koos klassiga meenutada retkel kogetut. Kasutades õppeprogrammi kirjeldust võib õpetaja koostada teema kohta kordamisküsimusi, looduskeskuselt saab vajadusel lisainfot.
Kindlasti palume tagasisidet kas vabas vormis looduskeskuse meilile nommeloodusmaja@gmail.com või https://keskkonnaharidus.ee/ kaudu (programmi tutvustuse juures "Anna tagasisidet" klahvi kasutades ja küsimustele vastates). Aitäh!
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Retkejuhiga kohtutakse Hiiul, haiglate vahelises parklas või mõnes eelnevalt kokkulepitud bussipeatuses, koos minnakse loodusõpperaja algusesse.
Liigutakse Pääsküla raba loodusõpperajal mööda pinnatud teid, metsateid, laudradu, purdeid ja bontoonidel laudrada, põigatakse rajalt kõrvale nõmmemetsa ja rappa.
Grupi suurus - üks klass. Väikeklasside puhul ka mitu klassikollektiivi korraga, kui konkreetsete klasside õpilased on võimelised koos üksteist häirimata tegutsema ja igal klassil on oma saatja.
Erivajadused - programm sobib kuulmis- ja/või nägemispuudega ning HEV õpilastele, programmi on võimalik kohandada liikumispuudega õpilastele (sel juhul läbitakse lühem tee).
Mida kaasa võtta - palume retkele kaasa võtta individuaalne veepudel (külmal ajal termos sooja joogiga) ja kerge eine.
Mida selga panna - jälgige ilmateadet ja tulge retkele ilmastikukindlas riietuses, (vihma korral sobib keep, vihmavari on puude vahel tüliks); vajalikud on kinnised, hästi istuvad jalatsid, sobivad kerged kummikud.
Võimalikud allergeenid – olenevalt aastaajast õietolm, putukad jms.
Keskkonnamuutused - Talvel võivad rajad suure lumega muutuda raskemini läbipääsetavaks või jääga ohtlikult libedaks. Vastavalt ilmastikuoludele muudetakse vajadusel teekonda. Muutustest antakse õpetajale eelnevalt teada.
Programmi kestvus - rajal läheb aega 3 tundi (koos söögipausiga), lisandub aeg jalutamiseks bussipeatusest kohtumispaika ja tagasi. Lähim peatus on juhendatud retke alguskohast Hiiu haiglate vahelises parklas poole kilomeetri kaugusel; ühiskondliku transpordiga programmile tulles võib arvestada kogu jalgsi-teekonna (algus ja lõpp Hiiu bussipeatuses) pikkuseks 5,7 km.
Transport - linnaliinibussid 14, 18, 18A ja 33 Hiiu peatus (Vabaduse pst ja Hiiu tn ristil), sealt edasi jala mööda Hiiu tänavat raba poole. Tellitud transpordiga saab sõita haiglate vahelisse parklasse (lähim hoone Hiiu tn 44).
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.369811433057, 24.683918952942
Programmi läbiviija:
Evelyn Toom - keskkonnakaitse spetsialist (Räpina Aianduskool), läbinud Eesti Loodus- ja Loomateraapia Keskuses loomateraapia praktiku koolitusprogrammi, kogemus antud programmiga 7 aastat
Evelin Laanest - bioloog (Tallinna Ülikool), loodusretke juht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 7 aastat
Leelo Rood - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 10 aastat
Margit Salmar - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 10 aastat
Aleksandra Muratova - loodusretkejuht (Luua Metsanduskool), kogemus antud programmiga 10 aastat
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus rabaraja kaardi juures (10 min)
- piirkonna ja tegevuskava tutvustus;
- looduses liikumise reeglites kokkuleppimine (kes käib ees ja kes taga, laudrajal liikumine, kõrvad ja silmad on vabad, taimi ega pinnast ei lõhuta, prahti maha ei jäeta jne);
- tekkinud küsimustele vastamine
- rühmadeks jagamine vastavalt klassi tavadele või läbi mõne retkejuhi poolt pakutud mängulise tegevuse.
Ülesanne: jagage kaaslastega, kui märkate retke käigus loomariigi esindajaid või nende tegevusjälgi (näit: kuulda on toksimist, puid on näritud jms).
Vaadeldakse ümbrust, leitakse sarnast ja erinevat võrreldes eelnevalt läbitud nõmmemetsa ning siinset raba. Liigutakse turvast kirjeldava stendini. Jutustus soode tekkimisest ja arenemisest, rabast ja turbast ning turba kasutamisest. Mõistetes selguse loomine: looma-, taime- ja seeneriik. (10 min)
Rühmatöö nr 1: otsitakse loodusest tuttavaid liike, piltmäärajate abil võib iseseisvalt tuvastada ka mõne seni tundmatu liigi. Leitakse, millised taimed sõltuvad rohkem aastaaegadest, millised vähem (vihje heitlehistele ja igihaljastele puhmastele). Vaatluseks eemaldutakse (ohutusreegleid jälgides) laudrajast ja ronitakse mööda vanu turbavõtu auke. Selles kohas kasvab peale mändide ja turbasambla palju teisi taimeliike (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas, sookail jt), soojal ajal kohtab ka selgrootuid (20 min)
Liigutakse raba peakraavini, teekonnal leitakse aastakümnete taguse põlengu jälgi. Jutustus kraavitamisest, rabalt vee äravõtmisest ning miks see on keskkonnale ohtlik. Rühmatöö nr 1 jätkub, veerikkas kohas lisanduvad ka uued liigid (pilliroog, hundinui, vesioblikas, väike lemmel). Veidi edasi liikudes on väiksematel kraavidel näha veevoolu sulgevaid turbapätsidest tamme: juttu tuleb raba taastamisest. (20 min)
Jõutakse laudtee lõppu. Ümbruse kirjeldus: tee alt truubist voolab läbi liivase põhjaga allika-oja, tee kõrval endine soostunud põlemisjälgedega mets, eemal näha Männiku liivikud. Meenutus ja arutelu raba, tule ning vee teemal, kuidas aastaajad mõjutavad tuleohtu. Rühmatöö nr 1 kokkuvõte - nimetatakse koos taimi, milliseid senini teekonnal kohatud. (20 min)
Peatus vaatetorni juures: torni võib minna pool klassi korraga. Rühmatöö nr 2: rollimäng ja intervjuu – üks rühmaliige kehastub rabataimeks või rabas elavaks loomaks, teised esitavad küsimusi tema elu-olu kohta, korratakse erinevate osalistega. Rühmatöö kokkuvõte: iga rühm esitab klassile ühe intervjuu (15 min)
Liigutakse allika-alale. Jutustus vanal ajal allikal käimise kommetest. Rühmatöö nr 3: „leia läte“: lahkutakse rajalt (ohutusreegleid jälgides), iga rühm leiab ühe maa seest väljuva allikakoha. Paarkümmend meetrit edasi, allikate ühinemisel tekkinud liivapõhjase oja kaldal, saab veele läheneda. Toimub individuaalne suhtlemine allikaga, võib lihtsalt kuulata ja vaadelda, võib käed vette pista või nägu kasta. (20 min)
Seiklushimulised asuvad koos retkejuhiga allikat jälitama (liigutakse allikaoja kõrval, tehes kaasa kõik käänud, ronides üle puude ja juurikate). Tasasem osa klassist liigub koos oma õpetajaga mööda laudteed. Kohtutakse paarisaja meetri pärast, kui Aiataguse ja Kasetuka allikad kokku saavad. Arutelu: mis teeb selle koha mele eriliseks (liivapõhjaga oja, suured sõnajalapuhmad, lehtpuumetsa järsk üleminek rabaks – koht on tõesti ilus). (15 min)
Liigutakse laudteed mööda pontoonideni. Teekonna jooksul leitakse taas juba tuttavaks saanud liike. Retkejuht seletab, miks pontoonidel ei või joosta ega hüpata (kuigi väga tahaks). Siis edasi, mööda pinnatud teed, jõutakse metsani. Raba kaardi juures retke kokkuvõte: igaüks saab võimaluse (ilma sunnita) rääkida paar lauset retkel kogetust. Kui kogemus seostub mõne kindla kohaga, otsitakse koos kaardil üles vastav koht. (25 min)
Tsivilisatsioonini jõudmiseks tuleb läbida veel 500 m nõmmemetsa, mis sobib jooksmiseks ja müramiseks ning sügisel pohlade söömiseks. (10 min)
Tegevustele ja liikumisele määratud aeg on ligikaudne. Einele arvestatud aeg (15 min) paigutatakse vastavalt kokkuleppele õpetajaga mistahes kohta programmi teekonnal/ajaskaalal.