Sissejuhatus rabaraja kaardi juures (10 min) 

• piirkonna ja tegevuskava tutvustus;
• looduses liikumise reeglites kokkuleppimine (kes käib ees ja kes taga, laudrajal liikumine, kõrvad ja silmad on vabad, taimi ega pinnast ei lõhuta, prahti maha ei jäeta jne);
• tekkinud küsimustele vastamine
• rühmadeks jagamine.

Ülesanne: jagage kaaslastega, kui märkate retke käigus loomariigi esindajaid või nende tegevusjälgi (näit: kuulda on toksimist, puid on näritud jms).

Uuritakse ümbrust, leitakse sarnast ja erinevat võrreldes eelnevalt läbitud nõmmemetsa ja siin vaadeldavat raba. Liigutakse turvast kirjeldava stendini. Jutustus soode tekkimisest ja arenemisest, rabast ja turbast ning turba kasutamisest. Mõistetes selguse loomine: looma-, taime- ja seeneriik. (10 min)

Rühmatöö nr 1: leidke loodusest tuttavaid liike, määramislehtede abiga võib tuvastada ka mõne seni tundmatu liigi. Millised taimed sõltuvad rohkem aastaajast, millised vähem. Vaatluseks eemaldutakse (ohutusreegleid jälgides) laudrajast ja ronitakse mööda vanu turbavõtu auke. Selles kohas kasvab peale mändide ja turbasambla palju teisi taimeliike (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas, sookail jt), soojal ajal leiab ka selgrootuid (20 min)

Liigutakse raba peakraavini, teekonnal leitakse aastakümnete taguse põlengu jälgi. Jutustus kraavitamisest, rabalt vee äravõtmisest ning miks see on keskkonnale ohtlik. Rühmatöö nr 1 jätkub, veerikkas kohas lisanduvad ka uued liigid (pilliroog, hundinui, vesioblikas, väike lemmel). Veidi edasi liikudes on väiksematel kraavidel näha veevoolu sulgevaid turbapätsidest tamme: juttu tuleb raba taastamisest. (20 min)

Jõutakse laudtee lõppu. Ümbruse kirjeldus: tee alt truubist voolab läbi liivase põhjaga allika-oja, tee kõrval endine soostunud põlemisjälgedega mets, eemal näha Männiku liivikud. Meenutus ja arutelu raba, tule ning vee teemal, kuidas aastaajad mõjutavad tuleohtu. Rühmatöö nr 1 kokkuvõte. (20 min)

Peatus vaatetorni juures: torni võib minna pool klassi korraga. Rühmatöö nr 2: rollimäng ja intervjuu – üks rühmaliige kehastub rabataimeks või rabas elavaks loomaks, teised esitavad küsimusi tema elu-olu kohta, korratakse erinevate osalistega. Rühmatöö kokkuvõte: iga rühm esitab klassile ühe intervjuu (15 min)

Liigutakse allika-alale. Jutustus vanal ajal allikal käimise kommetest. Rühmatöö nr 3: „leia läte“: lahkutakse rajalt (ohutusreegleid jälgides), iga rühm leiab ühe maa seest väljuva allikakoha. Paarkümmend meetrit edasi, allikate ühinemisel tekkinud  liivapõhjase oja kaldal, saab veele läheneda: individuaalne suhtlemine allikaga. (20 min)

Seiklushimulised asuvad koos retkejuhiga allikat jälitama (liigutakse allikaoja kõrval, tehes kaasa kõik käänud, ronides üle puude ja juurikate). Tasasem osa klassist liigub koos oma õpetajaga mööda laudteed. Kohtutakse paarisaja meetri pärast, kui Aiataguse ja Kasetuka allikad kokku saavad. Arutelu: mis teeb selle koha mele eriliseks (liivapõhjaga oja, suured sõnajalapuhmad, lehtpuumetsa järsk üleminek rabaks – koht on tõesti ilus). (15 min)

Liigutakse laudteed mööda pontoonideni. Teekonna jooksul leitakse veel juba tuttavaks saanud liike. Retkejuht seletab, miks pontoonidel ei või joosta ega hüpata (kuigi väga tahaks). Siis edasi, mööda pinnatud teed, jõutakse metsani. Raba kaardi juures retke kokkuvõte: igaüks saab võimaluse (ilma sunnita) rääkida paar lauset retkel kogetust, koos otsitakse kaardil üles vastav koht. (25 min)

Tsivilisatsioonini jõudmiseks tuleb läbida veel 500 m nõmmemetsa, mis sobib jooksmiseks ja müramiseks ning sügisel pohlade söömiseks. (10 min)

Tegevustele ja liikumisele määratud aeg on ligikaudne. Einele arvestatud aeg (15 min) paigutatakse vastavalt kokkuleppele õpetajaga mistahes kohta programmi teekonnal/ajaskaalal.