Botaanikaaia avamaakollektsioonides keskendutakse küsimuste/vastuste abil taimedega seotud põhimõistete (puu, põõsas, puhmas, rohttaim, juur, vars, leht, õis, vili, õistaim, okaspuu, käbi) selgitamisele. Erinevate meelte (nägemine, haistmine, kompimine) abil õpitakse tundma kodumaiseid puid, põõsaid, puhmaid ja rohttaimi. Arutletakse, millised on taimede kasutusalad (toit, riided, ravimid) ning kuidas hoiduda mürgistest taimedest. Teadmisi aitab kinnistada paaristööna toimuv piltkaartidega mäng.
Peale tunniajalist tegevust välitingimustes suundutakse kasvuhoonetesse, kus erinevate meelte (nägemine, haistmine, kompimine) abil õpitakse tundma subtroopilisi ja troopilisi puid, põõsaid ja rohttaimi. Arutletakse, milliseid taimi saab kasutada toiduks ja riiete valmistamiseks ning korratakse, kuidas hoiduda mürgistest taimedest. Tegevus kasvuhoonetes lõpeb iseseisva tööna puu, põõsa, puhma või rohttaime joonistamisega. Pildi juurde kirjutatakse taime nimi, kasutusala ja erinevate taimeosade nimetused.
Juhendajad varustavad õpilased vajalike õppevahenditega (mängukaardid, vildikad, joonistuspaberid).
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm on seotud alljärgnevate I kooliastme loodusõpetuse õpitulemustega:
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid (programmi raames õpitakse tundma kodumaised ja subtroopilisi ning troopilisi taimi, lisaks mürgiste taimedega seotud ohte ja neist hoidumist);
8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses (programmi käigus arutletakse taimede kasutusalade üle, mille tulemusena õpilane mõistab taimede vajalikkust igapäevases elus);
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab (programmi raames õpitakse tundma taimede kasutusalasid, mille kaudu õpilane mõistab inimese sõltuvust loodusest);
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
21) arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ – tundes puude, põõsaste, puhmaste ja rohttaimede kasutusalasid (toit, riided, ravimid) mõistab õpilane taimede vajalikkust igapäevases elus.
Lõimitud on loodusõpetus, eesti keel, inimeseõpetus ning töö- ja kunstiõpetus.
Eesti keel: õpilane arendab aruteludel esinemis- ja väljendusoskust.
Inimeseõpetus: õpilane tunneb käitumisreegleid, lepib koos täiskasvanute ja klassikaaslastega kokku, kuidas botaanikaaias ning ka edaspidi käituda, et vältida enda, teiste ja looduse kahjustamist.
Töö- ja kunstiõpetus: õpilane joonistab etteantud vahenditega.
Õpitulemused:
Õpilane väärtustab puid, põõsaid, puhmaid ja rohttaimi tundes nende kasutusalasid ja vajalikkust igapäevases elus.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: küsimused/vastused, nägemis-, haistmis- ja kompimismeele kasutamine, arutelu ja kordamine, paaris- ja iseseisev töö.
Vahendid: igale paarile – kaheksa taime pildid ja sedelid infoga, kas tegemist on puu, põõsa, puhma või rohttaimega ning kas taim on söödav või mürgine; igale õpilasele – värvipliiatsid ja joonistuspaber.
Juhis õpetajale:
Enne botaanikaaeda tulekut selgitatakse kohapealse kontaktisiku poolt õpetaja ootused programmi ja selle läbiviimise kohta, lisaks palume eelnevalt anda teada, kui osalevad erivajadusega õpilased (ei sobi liikumispuudega õpilastele). Korraga võtame vastu maksimaalselt 32 õpilast, kes jaotatakse kahe juhendaja vahel. Võimalus on valida programmi algusaeg vahemikus 11.00 kuni 13.00. Kohtumispaik on botaanikaaia külastuskeskus. Seoses õpilaste jagamisega kahte rühma on vajalik vähemalt kahe õpilaste hulgas autoriteeti omava koolipoolse täiskasvanu juuresolu, kes innustavad õpilasi programmist aktiivselt osa võtma, jälgivad, et õpilased käituvad vastavalt headele tavadele, vajadusel kutsuvad õpilasi korrale ja lahendavad konflikte ning abistavad õpilasi õpiülesannete täitmisel. Kõik õppevahendid on kohapeal olemas. Pool programmist toimub välitingimustes. Õpilased peavad olema riietatud ilmale vastavalt: piisavalt sooja hoidvad ja vettpidavad riided ja jalanõud, kaasas võiks olla veepudel või termos sooja joogiga. Õpetaja saab programmi algul tagasisidelehe, mille palume tagastada täidetuna pärast programmi läbimist. Tagasisidelehel on palutud anda hinnang programmile (üldmulje, mis oli meeldiv/ebameeldiv), hinnata programmi pikkuse ja programmi erinevate osade kestuse sobivust, eakohasust, mõistetavust, haakumist riikliku õppekavaga ning kasutegurit kümnepallisüsteemis. Samuti oodatakse hinnangut juhendaja tegevusele (kõne kiirus, hääle tugevus, lastega tegutsemise oskus). Lisaks on võimalik kirjutada omapoolseid kommentaare või ettepanekuid. Vastavalt tagasisidelehtedelt saadud infole korrigeeritakse ja parandatakse programme.
Peale programmi läbimist saab õpetaja rakendada/seostada õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Maksumus
Grupile kuni 25 õpilast 200.00 (koos käibemaksuga); grupile 26 ‒ 32 õpilast 300.00 (koos käibemaksuga).
Programmile saab tulla ühiskondliku transpordiga. Programm ei sobi läbiviimiseks liikumispuudega õpilastele. Juhendaja ja õpetaja viibivad kogu aja õpilaste juures. Pool programmist toimub välitingimustes, õpilased peavad olema riietatud ilmale vastavalt. Liigutakse rahulikus tempos, botaanikaaia juhendaja läheb kõige ees ning viimane on gruppi saatev koolipoolne täiskasvanu. Õues tuleb paar korda kasutada umbes 70 astmega treppi. Kasvuhoonetes selgitab juhendaja erinevate kasvuhoonete paiknemist ning neis kehtivaid reegleid.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.469824526927, 24.8783611
Programmi läbiviija:
Juhendajatel on pikaajaline kogemus nii õppekavakohaste programmide läbiviimisel kui botaanikaaia kollektsioonide tutvustamisel õpilastele ja täiskasvanutele.
Krista Kaur – kõrgharidus, MSc, agronoomia, waldorfpedagoogika kursus, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Tiia Jaanus – kõrgharidus, MSc, bioloogia-botaanika, bioloogia- ja keemiaõpetaja, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Ave Visnapuu – kõrgharidus, MSc, agronoomia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Merlyn Pajur – kõrgharidus, MSc, geograafiaõpetaja, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2006.
Marit Kasemets – kõrgharidus, MSc, geoökoloogia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2006.
Pille Hermann – kõrgharidus, MSc, entomoloogia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2012.
Tiina Marjapuu – keskeriharidus, aednik, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2014.
Õnne Kuriks – kõrgharidus, MSc, sotsiaalteadus, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2022.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
10 minutit – sissejuhatus, vastuvõtja tutvustab botaanikaaeda, programmi kava ja tegevusi, lepitakse kokku käitumisreeglid (rõhutatakse, et need on olulised ka edaspidi, mitte ainult õppeprogrammi ajal). Grupp jaotatakse kahe juhendaja vahel, kes õpilastega tegelevad. Igale õpilasi saatvale õpetajale antakse täitmiseks tagasisideleht.
Tegevus avamaakollektsioonides:
10 minutit – küsimuste/vastuste abil selgitatakse erinevaid taimedega seotud põhimõisteid nagu puu, põõsas, puhmas, rohttaim, juur, vars, leht, õis, vili, õistaim, okaspuu, käbi.
40 minutit – erinevate meelte (nägemine, haistmine, kompimine) abil tutvutakse kodumaiste puude, põõsaste, puhmaste ja rohttaimedega. Grupp on piisavalt väike, et kõik õpilased saaksid taimi näha, nuusutada, kompida. Arutletakse taimede kasutusalade (toit, riided, ravimid) ja mürgistest taimedest hoidumise üle. Juhendaja suunab arutelu erinevate küsimustega nagu kuidas olete taimi igapäevaelus kasutanud, kas teate mõnda raviomadustega kodumaist taime, milliseid söödavaid taimi olete korjanud jms.
10 minutit – teadmiste kinnistamiseks mängitakse paaristööna piltkaartidega mängu. Mängu käigus pannakse kaheksa taime pildi juurde sedel infoga, kas tegemist on puu, põõsa, puhma või rohttaimega ning kas taim on söödav või mürgine.
Tegevus kasvuhoonetes:
30 minutit – erinevate meelte (nägemine, haistmine, kompimine) abil tutvutakse troopiliste ja subtroopiliste puude, põõsaste ja rohttaimedega. Grupp on piisavalt väike, et kõik õpilased saaksid taimi näha, nuusutada, kompida. Korratakse, kuidas hoiduda mürgistest taimedest ning arutletakse, milliseid taimi saab kasutada toiduks ja riiete valmistamiseks. Juhendaja suunab arutelu erinevate küsimustega nagu milliseid troopilisi vilju olete söönud, millisest taimest võiks valmistada teksakangast jms.
10 minutit – teadmiste kinnistamiseks joonistatakse iseseisva tööna omal valikul puu, põõsas, puhmas või rohttaim. Pildi juurde kirjutatakse taime nimi, kasutusala ja erinevate taimeosade nimetused.
10 minutit – kokkuvõtte tegemine. Juhendaja palub õpilastel rääkida programmil tehtust ning kogetust. See võimaldab juhendajal aru saada, kas õpitulemused on saavutatud. Õpetaja annab juhendajale täidetud tagasisidelehe.