Õpilased vaatlevad vee-elustikku ja tutvuvad veeselgrootute rühmadega. Õppeprogrammi esimene osa – liikide tundmaõppimine – toimub loodusmuuseumi õppeklassis, koolis või veekogu ääres. Õppeprogrammi praktilises osas veekogu ääres püütakse kahvaga ja uuritakse veeselgrootuid, nende eluviisi ja liike. Veeselgrootutest on huvitavamad kiilivastsed, ujurid, ühepäevikute vastsed, teod, karbid, vesiämblikud, sõudurid, vesikirbud. Määramisel kasutatakse piltidega infolehte. Arutatakse loodushoidu ja jätkusuutlikku käitumist veekogu ääres ja looduses ning kuidas hoida loodust puhtana. Vee-elustiku kahvapüük veekogu ääres toimub aprillist oktoobrini.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava
2.1. Loodusõpetus
2.1.3. Õpitulemused
6 klassi lõpetaja:
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
13) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; selgitab nende tähtsust looduses; toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
Lisa 14 Läbiv teema:
2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
Programmis õpitakse tundma vee-elustikku (selgrootuid ja vaadeldud selgroogseid), nende eluviisi ja elupaiku, inimese mõju ja keskkonna uurimine ning seostamine annab teadmisi elustiku mitmekesisuse kaitsmiseks, loodushoidliku suhtumise kujundamiseks ja jätkusuutlikuks eluviisiks ning toimimiseks.
Programmi seosed: looduse liikide võrdlemine ja tundmine tunnuste järgi, loodus- ja keskkonnakaitse, taimede ja loomade ja nende eluks vajalikud tingimused looduses ning nende muutumine, inimese roll looduses ja selle kaitsmises (näited looduses), jätkusuutlike põhimõtete järgimine (nt elurikkuse kaitse, jäätmete vähendamine, taaskasutus, elupaikade looduslikkuse säilimine).
Loodusvaldkonna lõimimine muude õppeainetega (lugemine, kirjutamine (eesti keel), mõõtmine (matemaatika), liikumine (kehaline kasvatus), joonistamine (kunstiõpetus).
Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega
Praktiliste tegevuste ja uute kogemuste kaudu suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus, kujunevad säästva eluviisi harjumused ning hoiakud. Vee-elustiku mitmekesisuse tundmine ja keskkonnavaatlus (näiteks prügi või liigne taimekasv vees) annab teadmisi ning oskusi veekeskkonna puhtusest ja selle hoidmisest. Antud programmis otsitakse vastust küsimusele, kuidas veekogu puhtana hoida, arvestades nii inimestega kui ka elustikuga, kuidas saame olla loodushoidlikud ja jätkusuutlikud ja vee keskkonda hoida puhtana ning kaitsta elurikkust. Töö käigus räägime jäätmete vähendamise vajalikkusest.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid
Rühmatöö, veeselgrootute vaatlus ja uurimine (luupidega), loomade määramine infolehe piltide abil, kahvapüük, kirjeldamine, joonistamine, bingo veeloomadest, kokkuvõtted rühmade vaatlustest.
Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
Esitlus ja tutvustusmaterjalid (fotod või pildid loomadest või Powerpoint), esitlustehnika (projektor, laptop), määramisleht selgrootute piltidega määramiseks, küsimuste leht ja juhis vaatlusteks, veevannid, veekahvad, lusikad sorteerimiseks, kirjutamisalused rühmale, h. pliiatsid, luubid (rühmale), termomeeter. Vee-elustiku õpimapp – info, fotode ja töölehtedega.
Juhis õpetajale:
Õpetaja roll
Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Enne programmi pole õpetajal vaja teha eeltööd. Palume õpilasi eelnevalt
informeerida, et minnakse veeprogrammile veekogu äärde, kus uuritakse ja õpitakse tundma vee-elustikku. Programmi järel palume koolis teha kokkuvõtte, mida õppisite veeprogrammil.
Ohutus ja selle tagamine
Õppekeskkond TÜ loodusmuuseumis ja botaanikaaias on tänapäevane, turvaline ja ohutu. Programmide (sh ka väliprogrammi alguses) tutvustab juhendaja grupile programmi kava ja reegleid (sh ohutust ja käitumisreegleid) ning juhendaja koos õpetajaga jälgib nendest kinnipidamist.
Tagasiside
Tagasiside küsitakse õpetajalt kirjalikult programmi lõpus.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused. Õppeprogrammis arvestatakse õpilaste vanuse ja oskustega.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Õuesõppe tundide puhul palun arvestada riietumisel ja jalanõude valikul ilmastikuga. Muuseumis on riidehoid, kuhu saab jätta oma riided, muuseumi ja õppeklassi tegevused toimuvad välisjalanõudes.
Info ja tellimine: koduleht https://natmuseum.ut.ee/et/oppeprogrammid ; e-post loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani.
Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika.
Kogemus. Töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005. TÜ loodusmuuseumis alates 2006. aastast loodushariduse koordinaator: keskkonnaprogrammide koostamine ja juhendamine, õppematerjalid, loodus- ja keskkonnahariduse koolitused ning üritused.
Loodusmuuseumi juhendaja, muuseumipedagoog Aivo Tamm.
Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja.
Kogemus. Töötab TÜ loodusmuuseumis alates 1987. Aastast ning juhendab zooloogiaringi alates 1994. aastast. Õppeprogrammide koostamine ja juhendamine.
Tartu Ülikooli juhendaja Karin Pai.
Haridus. Geoloogia MSc (Tartu Ülikool, 2010), loodusturismi korraldus ja matkajuhi 4. tase (Luua Metsanduskool, 2025). Alates 2023 omandamisel gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magisgriõpe Tartu Ülikoolis.
Kogemus. Alates 2018 teadust populariseerivatel ametikohtadel Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis, sh loodusvaatluste maratoni loodusharidusliku programmi korraldaja ja loodusvaatluste juhendaja Tõraveres. 2002–2018 loodushariduse korraldaja ja õppeprogrammide juhendaja TÜ loodusmuuseumis ja botaanikaaias.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus. 5 min.
Tutvustatakse ajakava.
2. Vee-elustiku tutvustamine. Loodushoid ja jätkusuutlik eluviis. Käitumisreeglid veeprogrammil. 40 min.
Sissejuhatus vee-elustiku mitmekesisusest, tutvustus selgrootute liikidest ja rühmadest ning eluviisist. Piltmääraja uurimine vee elurikkuse tutvustamisel - tutvustatakse ja vaadatakse üle erinevad tavalisemad veeselgrootud. Vee-elustiku tutvustamine elustiku jooniste ja fotode abil toimub loodusmuuseumis, koolis või veekogu ääres. Õpilastega koos arutletakse jätkusuutlikku eluviisi looduses ja looduse kaitset. Kuidas hoida loodust puhtana ja ise veekogu ääres loodushoidlikult käituda? Ohutus vee ääres, käitumisreeglid. Vees elavaid loomi vaadeldakse veevannides, kahvapüüki vees tehakse kaldal seistes, looduses ja veekogu ääres käitutakse rahulikult ja räägitakse vaikselt – see on paljude taimede ja loomade elupaik. Loomad pannakse praktilise töö lõppedes vette tagasi. Kõik, mis oled loodusesse ise kaasa võtnud, vii koju tagasi.
Ülesanne: piltidel on seitse looma, nimetage, mis veeloomad on piltidel. Vastused kirjutada märkmepaberi lehele. Lõpus vaadatakse õiged vastused koos üle.
3. Praktiline õpe ja vee selgrootute püük veekogu ääres (rühmatöö). 45 min.
Kahvapüügi meetodite tutvustus, tööjaotus rühmaga, korratakse üle ohutusreeglid vee ääres. Kahvadega veeselgrootute püük veekogust. Veeselgrootutest on huvitavamad kiilivastsed, ujurid, ühepäevikute vastsed, teod, karbid, vesiämblikud, sõudurid, vesikirbud jt loomad. Selgrootute kogumine vaatlusvannidesse. Kasutada on vee-elustiku infoleht piltidega.
4. Rühmatöö ülesanded, veeselgrootute uurimine (vaatlusvannides). Kokkuvõte. 45 min.
Püütud selgrootute loomade uurimine vannis, sorteerimine, vaatlemine. Määramislehe piltide abil liikide ja tunnuste leidmine, veevannis liikumise, kohastumuste, toitumise uurimine.
Ülesanne 1. Märkida püütud liigid vannis määramislehele.
Ülesanne 2. Töölehele kirjeldada ühe uuritud selgrootu looma välimust vannis ja mõõtke suurus, joonistada see loom. Kasutada vee-elustiku piltmäärajat ja luupi.
Ülesanne 3. Uurida selgrootute liikumist, valige kaks liiki ja kirjutage, kuidas ja mille abil nad liiguvad.
Ülesanne 4. Vaadelda kahe looma puhul, märkides kuidas nad toituvad ja saaki püüavad.
Ülesanne 5. Vaadelda veekeskkonda (mis on vee temperatuur, milline värvus ja lõhn), kas uuritud veekogu on teie arvates puhtaveeline, mida märkate vees või kaldal? Selgrootud lastakse uurimise lõpetamisel tagasi veekogusse.
Ülesanne 6. Vee-elustiku bingo ülesanne erinevate selgrootute veeloomade välimuse, tunnuste ja eluviisi kohta. Iga rühm leiab esitatud väidetele sobiva veelooma ja märgib bingoruudustikus selle ära. Arutelu bingo lõpus, mis vastused väidetele olid õiged, miks.
Kokkuvõte rühmade uurimistegevustest ja ülesannete lahendustest toimub koos õpilastega, kus tutvustavad oma uurimuses kõige põnevamat looma ja arutletakse, kuidas veekeskkond elustikku mõjutab. Mis oli programmis kõige huvitavam, mis jäi meelde?