Lühikokkuvõte
Tegevus toimub Järveotsa järve ääres ja Valgejärve matkarajal kahes rühmas. Mõlemal rühmal toimuvad samaaegselt erinevad tegevused. Grupid vahetuvad programmi vältel juhendajate vahel.
Kevadise õppekäigu teemad:
Kevad looduses- metsloomad, putukad ja nende paljunemine;
Puude värvid kevadel, pungad, erinevate õite otsimine ja kirjeldamine;
Linnulaulu kuulamine ja ühe linnu laulu meelde jätmine;
Lõhna ja maitsmismeele harjutus;
Järve ja vee elustiku vaatlused ja veeohutuse tutvustamine.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Mina ja keskkond
Kirjeldab kodukoha loodust ning tuntumaid taimi ning loomi
Kirjeldab loodust erinevates ajatsüklites - aastaring
Selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest
Mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale
Keel ja kõne
- Suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;
- Suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
- Jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;
Liikumine
- Keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;
- saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
- rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel
Õpitulemused:
• oskab selgitada ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest;
• suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• oskab kirjeldada loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: aastaring
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
Arutelu, jutustamine, lihtsamate vaatluste tegemine abivahendiga, võrdlus, liikumine, käeline tegevus, mäng
Vahendid:
- 13 luupi
- Paberid ja rasvakriidid-13 igale lapsele
- akvaarium, kahv, topsluup
Juhis õpetajale:
Progammile tuleku nädalal võetakse kooli kontaktisikuga ühendust ja täpsustatakse õpilastele edastatav info loodusraja tingimuste, riietuse, lõunapausi jne kohta. Lepitakse kokku nutitelefoni ja äppi kasutamine. Samuti lepitakse kokku erivajadustega õplaste osalemine programmis.
Programmi saatev õpetaja on abiks õpilaste tähelepanu hoidmisel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Matkajuht kõnnib matkarajal ees, õpilased tema kannul ja õpilastega kaasas olev saatja/õpetaja on viimane. Ühegi ülesande puhul ei ole vaja õpilastel üksi grupist eemalduda. Matkarada on tähistatud. Matkajuhil on kaasas esmaabikott ootamatuteks õnnetusjuhtumisteks.
Kuni 14 liikmelise grupi külastusel on juhendajaid üks ja lapsi rühmadesse ei jaotata.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.096408125398, 24.151210784912
Programmi läbiviija:
Helena Pruul: Loodusgiid, kes on lõpetanud matkajuhi kursused Luual ja loodusgiidi eriala Haapsalu Kutsehariduskeskuses
Katrin Salep: Lasteaia pedagoog, kes omab magistrikraadi koolieelses pedagoogikas
Kristel Kadak: Loodusainete õpetaja, kes omab magistrikraadi bioloogia õpetaja erialal
Margit Levoll: Inglise keele õpetaja. Lõpetanud Haapsalu Kutsehariduskeskuses loodusgiidi eriala, magistrikraad filoloogias
Marje Suharov: Magistrikraad metsainseneri erialal
Merike Palts: Loodusainete õpetaja, magistrikraad geograafia õpetaja erialal
Natali Käsk-Nõgisto: Rakenduslik kõrgharidus noorsootöö alal ja bakalaureus muinsuskaitse ja konserveerimine alal.
Juhendajad on õppeprogramme läbi viinud Valgejärve matkarajal kuue kuni kümne aasta vältel.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus Järveotsa järve ääres– Õpilased jaotatakse kaheks grupiks (programmi vältel grupid vahetavad tegevusi erinevate juhendajate juures). Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga õppida tundma erinevate taimede ja loomade kohastumisi metsas ja järves. Õppekäigul arutletakse aastaaegade muutumise üle, mis siin metsas või järve ääres on teistmoodi kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Õpilasi juhendatakse programmi tegevuste ajal käituma looduskeskkonnaga arvestades. Sissejuhatus 10 minutit
Esimese rühma tegevused järve ääres (40 minutit)
Juhendaja tutvustab, mis toimub veeloomade arengus kevadel ja püüab kahvaga veeloomi akvaariumisse. Selgitatakse veeloomade arenguetappe ja näidatakse kuidas nad ohutult järve tagasi lasta. Vaadeldakse järves kasvavat taimestikku ning vee läbipaistvust.
Veega täidetud akvaariumisse on võimalik lastel asetada järve kaldalt leitud oks, kivi, sulg vms. (Mis materjal vajub põhja ja mis jääb vee pinnale, miks?) Räägitakse veest kui elukeskkonnast ning kuidas inimtegevus mõjutab vee kvaliteeti ja kuidas keskkonna muutumine vees mõjutab vees elavaid organisme.
Järve kaldal asetseva veeohutuse stendi ääres selgitatakse kuidas peab käituma veekogu ääres ja mida teha õnnetuse korral.
Teise rühma tegevused metsas (40 minutit)
Loodusvaatlused kevadel tärkavas metsas. Igale lapsele jagatakse luup, millega vaadeldakse taimede pungi ja õisi. Lapsed leiavad erinevaid õisi ja kirjeldavad neid. Vaadeldakse ilma ja leitakse looduse märke kevade saabumisest. Arutletakse, milline näeb välja mets samas kohas aastaaegade muutumisel. Arutletakse keskkonnateadliku käitumise üle, kuidas sobitub inimene ja tema tegevused loodusega.
Käeline tegevus- puukoore mustri hõõrumine rasvakriidiga läbi paberi. (Mille poolest erineb kuuse ja männi koor?
Kui I ja II rühm on tegevused lõpetanud toimub üheskoos "puukulli" mäng (laps leiab kiirelt üles juhendaja poolt nimetatud puu) ja ühine söögipaus 20 minutit
Kokkuvõtted ja ühises ringis korratakse üle õpitu. Iga laps toob välja ühe uue asja, mis ta õppekäigul kevade kohta teada sai. 10 minutit