Eestis tegutsev Rohelise kooli programm koondab nüüd enda sündmused, tegevused ja kampaaniad ka ühte uudiskirja, mida on kõigil huvilistel võimalik enda meiliaadressile tellida.
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi projekt „GreenMind: Keskkonnateadlikkuse suurendamine Eesti Vene piirialal“ korraldab Peipsi järve keskkonnateemalise öko-sotsiaalsete reklaamide konkursi, tööde esitamise tähtajaga 10 jaanuar 2021.
Mida ootame
Järvemuuseum pakub novembris ja detsembris hariduslikku jõuluprogrammi "Mida kalad talvel teevad?"
Õppeprogrammil saavad osaleda lasteaia koolieelsed rühmad ning I kooliaste. Grupi suurus kuni 25 õpilast ja õpetaja. Programmi kestvus on 2 h ja maksumus 120 eur.
Jõulukuul ootame 1.-4. klasside õpilasi osalema hariduslikus jõuluprogrammis “Sooja troopikasse”, mis toimub 1., 2., 8., 9., 10., 14., 16., ja 17. detsembril kell 10-12 Tartu Ülikooli botaanikaaias.
Õpilastele toimub ekskursioon botaanikaaia kasvuhoonetes, koos juhendajatega meisterdatakse vahvaid troopika loomi ja jõulukaarte, mängitakse loodusharidusliku mängu ning saab vaadata botaanikaaia näitust.
Eesti Ornitoloogiaühing ja kirjastuse Grenader Grupp koostöös ilmus 2021. aasta seinakalender, mis tutvustab tuleva aasta lindu kuldnokka.
Kalendris on 12 fotot kuldnoka aastaringist, piltide autorid on Arne Ader, Roger Erikson, Kadi Külm, Kalmer Lehepuu, Margus Ots, Remo Savisaar, Ruth Soeson ja Rainer Tobreluts. Kuldnokka tutvustavate tekstide autor on ornitoloogiaühingu juhataja Margus Ots. Kalendrist leiab ka lindude talvise toitmise ja pesakasti meisterdamise juhendid.
Kuuvaatega seinakalender on A4 formaadis, klamberköites ja riputusaasaga. Tekstid on eesti keeles.
Küsimused töötubade läbiviijatele.
Töötoas näidatakse, kuidas õpilastööde andmeid vormistada nõnda, et need oleksid ka avalikult leitavad teadlastele suunatud andmebaasides. Poska Gümnaasiumi XIIc õpilane Emma Reinumägi tutvustab seda enda uurimistöö näitel (Vahtra-pigilaigu levik Tartus ja selle võimalik seos õhusaastega). Lisaks demonstreeritakse ka praktikumides kogutavate herbaariumide ja putukakollektsioonide andmebaasistamise võimalusi. Demonstratsioon toimub PlutoF elurikkuse andmete töölauda kasutades.
Töötoas vaatame, kuidas koostada kodukoha ajalooo atlast. Maa-ameti geoportaalis oleva kaardirakenduse X-GIS läbi tutvume Eesti ala kohta käivate ajalooliste kaartidega. Samuti vaatleme võimalust lisada ajaloolisi kaarte Rahvusarhiivi kaardiserverist.
Vaadates Eesti imetajate nimestiku jääb silma väga suurel hulgal hiiri - hiired, nahkhiired, karihiired, kõigi hulgas mitmeid liike. Töötoas räägime sellest, kes nende hulka kuuluvad ning sellest, kui lähedalt või kaugel erinevad hiired teineteisega seotud on.