Programmi eesmärgiks on, et õpilased saaks teada, millistest erinevatest osadest koosneb Maa atmosfäär ja kuidas see erineb teiste planeetide atmosfäärist. Õpilaste grupiülesandeks on uurida lähemalt üht taevakeha, mille kohta nad saavad abimaterjalid. Vahekokkuvõttena võrdlevad õpilased erinevate taevakehade atmosfääride põhiomadusi (rõhk, temperatuur, temperatuuri muutused, kraatrite hulk jne). Järgnevalt viiakse gruppides läbi järgmised katsed/praktilised ülesanded: kraatrite teke ja seda mõjutavad tegurid (pind, atmosfäär, asteroidi kuju ja tihedus); H2O ja CO2 jää võrdlus (eesmärk on juhtida tähelepanu, et ainete olekud on erinevatel taevakehadel erinevad); oma fantaasia- planeedi loomine koos atmosfääri lihtsustatud mudeliga ja praktiline ülesanne, kus tuleb karbi kaantes olevate aukude ja grilltikkude abil määrata kindlaks pinna topograafilised vormid (kuidas uurime väga tiheda atmosfääriga taevakehi). Kõik osalejad saavad teha kõik katseid. Lõpetuseks arutelu ja tagasiside.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm aitab saavutada põhikooli riikliku õppekava Lisa 4. Ainevaldkond “Loodusained” loodusõpetuse aine II kooliastme punkte, mille tulemusel õpilane:
6) arutleb looduse ja maailmaruumi uurimise vajalikkuse üle; toob näiteid, kuidas teadlased koguvad tõendusmaterjali;
34) arutleb taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise ning Eesti keskkonnaprobleemide üle ja pakub nende lahendamise võimalusi;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
Veel toetab programm sama dokumendi peatükis “Bioloogia” all olevat ökoloogia- ja kliimateadustega seonduvat punkti, mille tulemusel õpilane:
5) mõistab rohepöörde vajalikkust ning märkab keskkonnaprobleeme, leiab eakohasel moel võimalusi nende leevendamiseks;
Lisaks toetab programmis osalemine läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemist (Põhikooli riikliku õppekava Lisa 14, 2.2.) suunates õpilast:
4) arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi keskkonnaprobleemidele;
5) võtma vastutust jätkusuutiku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi.
Looduskontakt: Võimalusel viiakse katsed läbi Tartu Tähetorni aias. Programmis saavad õpilased katsuda oma käega meteoriidi kilde.
Lõimitud ained: loodusõpetus, tehnoloogia, ühiskonnaõpetus
Õpitulemused:
• kirjeldab atmosfääriga seotud mõisteid (atmosfääri kihid, koostis, õhurõhk, temperatuur);
• seletab, kuidas inimtegevus avaldab mõju atmosfäärile ja oskab käituda ise keskkonda säästvalt;
• mõistab atmosfääri tähtsust elusorganismidee jaoks;
• kirjeldab, kuidas atmosfääri uuritakse.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
interaktiivne loeng
avastusõpe
rühmatöö
praktilised tööd
avatud rühmaarutelud
Vahendid:
Arvuti, projektor, ekraan ja slaidiesitlus
Erinevate taevakehade infomaterjalid mappides õpilastele ja tahvlile pandav ühine skeem
Kingakarbist tehtud “maapind”, markeeritud pulk selle uurimiseks
Liivakastid ja kivid
Inspireerivad posterid erinevate planeetide atmosfääride kohta ja juhend oma planeedi väljamõtlemiseks
Jää, kuiv jää ja vahendid nende käsitlemiseks (kindad, tangid, alused)
Paberid (x4) ja pliiatsid (x4)
Juhis õpetajale:
Programmi kokkuleppimise ajal saadab hariduskuraator õpetajale programmi kava ja räägitakse üle, kas mingeid tegevusi on soov kauem või lühemalt teha, või kas õpetajatel on muid ootusi või soove programmi osas.
Kõik programmiks vajalikud materjalid on kohapeal olemas, seega ei ole vaja midagi kaasa võtta. Vahetusjalanõud ei ole ka vajalikud.
Programmis osalemine ei vaja spetsiaalset ettevalmistust, kuid kasuks tulevad põhiteadmised õhu ja atmosfääri teemadel. Õpetaja roll on oma õpilasi toetada ja julgustada kaasa mõtlema ning küsimusi küsima, vajadusel ka korrale kutsuma.
Programm viiakse läbi elamuslikus muuseumikeskkonnas – Tähetornis, mis tähendab, et eelnevalt võiks õpetaja oma klassile seletada seda, miks on oluline mitte katsuda õrnu ajaloolisi esemeid, kuid selle räägime kindlasti ka koos kohapeal üle. Erilist varustust ega riietust vaja pole, kuid talvehooajal võib ajaloolises observatooriumis olla jahe ja vajadusel võivad kõik osalejad otsustada jätta oma üleriided selga.
Liikumispuuetega õpilaste puhul on Tähetorn keeruline koht, kuna asub Toomemäel ja sissepääs on järsu nõlva peal ning hoones puudub lift. Vajadusel saab liikumispuudega isiku saatja sõita autoga Tähetorni tagant ja siis mööda nõlva üles ukse ette. Tegevus toimub muidu nii esimesel korrusel kui keldris, kuid liikumispuudega osaleja mugavuse jaoks võime kõik tegevused ka esimesel korrusel läbi viia. Teiste erivajaduste korral võime alati teha kohapeal ümberkorraldusi nii sisu kui metoodika osas, et programm vastaks õpilaste vajadustele.
Õpetajale ei ole ootuseid lisategevusteks peale programmi lõppu, kuid soovikorral võib kuraator anda nõuandeid kontrollküsimuste või lisategevuste osas. Kohe peale programmi lõppu küsib läbiviija ka õpetaja muljeid ja tagasisidet ning hiljem saadab õpetajale ka lühikese tagasisideküsimustiku e-maili teel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmi kestvus sõltub grupist. Suuremate rühmade korral saame vajadusel rühma jagada kaheks; ka on võimalik tellida programm osana õppepäevast (3 programmi 2 hinnaga, lisaks toitlustamine Tartu Ülikooli kohvikus),
Programm toimub ajaloolises Tähetorni hoones, mistõttu ligipääs erivajadustega õpilastele on raskendatud, samuti ei ole täismahus programmi võimalik pakkuda nägemispuudega õpilastele. Samas on läbiviijatel erivajadustega rühmadega töötamise kogemus ning võimekus pakkuda lihtsustatud programmi.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.380200742666, 26.715742696574
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
737 5674
Programmi läbiviija:
Kaarel Nõmmela, Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogrammide kuraator. Magistrikraad arheoloogias (Tartu Ülikool), Tartu Tähetornis viinud astronoomia ja loodusteaduste alaseid programme läbi aastast 2020.
Keel:
Seotud failid:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programm koosneb neljast või viiest osast, sõltuvalt sellest, kas on valitud programmi pikem (90 min) või lühem (60 min) variant.
1. Sissejuhatus (5 min)
Suundume tähetorni fuajeest läänesaali, kus lepitakse koos kokku käitumisereeglid ja sõnastatakse programmi eesmärgid. Programmi läbiviija juhatab teema sisse mõnede suunavate küsimustega atmosfääri olemuse osas.
2. Õppimine I (loenguline osa, 25-30 min)
Juhendaja tutvustab slaidiesitluse abil atmosfääri erinevaid osasid ja nähtusi, mida neis kohata võib. Ta seletab, kuidas atmosfääri uuritakse ja mis on erinevate atmosfääri kihtide roll maailma eluslooduse säilitamisel. Juhendaja alustab arutelu heit- ja freoongaaside mõjust osoonikihile ja kliimamuutusele, tuues välja inimtegevuse seose globaalse soojenemisega.
Õpilastele saavad ülesande mõelda, mida võiks veel teha teisiti, et atmosfääri vähem heitgaasidega reostada. Juhendaja seletab, miks tihe atmosfäär kaitseb taevakehi ka paljude meteoriitide eest, pannes nad atmosfääri sisenedes põlema ja õpilased saavad oma käega katsuda meteoriidi tükke.
3. Pikema programmi osa! Grupiülesanne erinevate taevakehade atmosfääri analüüsimiseks (20 min)
Klass jagatakse neljaks ning iga grupp saab endale illustratsioonidega tekstide mapi. Teksti läbi lugedes saavad nad informatsiooni Maa, Marsi, Veenuse ja Saturni kuu Titaani atmosfääride kohta. Seejärel võtavad nad ühe taevakeha pildi ning asetavad selle magnetiga tahvlil olevale ühisele skeemile, näidates millistel taevakehadel on või ei ole atmosfääri; kas neil on palju või vähe meteoriidikraatreid; kas pinnatemperatuur kõigub ööpäevas palju või vähe jne. Juhendaja toob esile seosed nende erinevate atmosfääri tunnuste vahel.
4. Grupiülesanded kraatrite, vee- ja kuivjää, planeetide atmosfääri ning lidari teemadel (20-25 min). Kogu grupp liigub läänesaalist keldris olevasse haridusklassi kus nad teevad ülesandeid õpijaamades.
Esimene ülesanne on kraatrite tekkimise uurimine erinevat sorti liiva täis karpide ja kivide abil.
Teine ülesanne kasutab kuiva jääd ja vee jääd ning õpilased uurivad nende vahelisi erinevusi.
Kolmandas ülesandes saavad õpilased ise välja mõelda fantastilise planeedi, mille atmosfääri skeemi nad kohapeal paberile loovad.
Neljas ülesanne illustreerib lidari tööpõhimõtet, et selgitada, kuidas sellega saab nt. Veenuse pinda läbi pilvede uurida: kingakarbis on savist “maapind” mida õpilased saavad läbi kingakarbi kaanes olevate aukude grillvarraste abil puudutada, luues sel viisil topograafilise kaardi karbikaane (“atmosfääri”) all olevas “pinnast”.
5. Kokkuvõte (10 min). Programmi juhendaja koondab taas õpilaste tähelepanu, korrates üle olulisemad mõisted ja ideed, küsib viimased küsimused ja viib läbi suulise tagasisideringi, küsides mis jäi osalejatele kõige paremini meelde, mis oli uus või üllatav teadmine ja mis informatsioon tundus kõige olulisemana.