Programmi tegevused toimuvad Järveotsa järve ääres kahes rühmas. Mõlemas rühmas toimuvad samad tegevused erinevas järjestuses. Õppekäigul arutletakse aastaaegade muutumise üle, mis siin metsas või järve ääres võiks olla teistmoodi kevadel, suvel, sügisel ja talvel.
Teemad õppekäigul
Kevad looduses, puude värvid, pungad, õied, loodushelide kuulamine.
Lõhna ja maitsmismeele harjutus.
Mis toimub metsloomade elus kevadel?
Sipelgate ja kooreüraskite vaatlus.
Järve ja vee elustiku vaatlus ja veeohutus
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava ja ainevaldkond loodusained.
5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast
aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest
Õppekäik looduses toetab austavat ja hoolivat suhtumist elusloodusesse.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, liikumisõpetus (liikumine looduses), eesti keel (sõnavara, suuline väljendusoskus).
Õpitulemused:
Õpilane
• tunneb järve ja metsa elukeskkonda ning toob näiteid neis leiduvatest taimedest ja loomadest;
• mõistab metsaelustiku muutust kevadel (areng, aktiivsus, sigimine)
• kuulab ja eristab kevadisi loodushääli;
• oskab teha lihtsamaid ilmavaatlusi
• oskab käituda looduses hoolivalt ja järgida ohutusreegleid;
• tunneb järve ja metsa elukeskkonda ning toob näiteid neis leiduvatest taimedest ja loomadest;
• mõistab metsaelustiku muutust kevadel (areng, aktiivsus, sigimine)
• kuulab ja eristab kevadisi loodushääli;
• oskab teha lihtsamaid ilmavaatlusi
• oskab käituda looduses hoolivalt ja järgida ohutusreegleid;
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
Arutelu, jutustamine, loomarühmade määramine, lihtsamate vaatluste tegemine mõõtevahendiga, võrdlus, käeline tegevus,
Vahendid:
- 13 luupi- igale lapsele
- 5 topsluupi- rühma kohta
- 1 akvaarium ja 5 veeanumat-rühmatööks
- 5 kahva-rühmatööks
- plakatid ja määrajad
- 5 veetermomeetrit rühmt kohta
- 1 secci ketas jagatakse rühmade vahel
Juhis õpetajale:
Õppeprogrammi kokkuleppimisel palume täpsustada rühma suurust, õpilaste vanust ja võimalikke erivajadusi.
Palume eelnevalt lastele programmi temaatikat tutvustada. Retke ajal ootame, et õpetaja toetaks retkejuhti laste kaasamisel ja ohutuse tagamisel. Igal lapsel kaasa võtta veepudel/termosega tee ja lõuna (võileib vm energiaamps).
Palume riietuda vastavalt ilmale. Igal aastaajal on hea kihiline riietus-mütsid-sallid-kindad ja varuks vihmakeep.
Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil.
Sihtrühm:
1-3 klass I kooliaste
Kestus:
2,5 tundi
Grupi suurus:
28
Toimumise aeg:
Kevad
Hind:
200€
Lisainfo:
Programmil on võimalik osaleda ka erivajadustega lastel (s.h liikumispuudega) kuid palume eelnevalt teavitada juhendajat õpperühma tööd puudutavatest eripäradest, et jõuaksime kasutusele võtta õppetööd toetavad kohandused. Programmi vältel läbitakse kuni 1 km.
Kuni 14 liikmelise grupi külastusel on juhendajaid üks ja lapsi rühmadesse ei jaotata.
Läbiviimise koht:
Valgejärve loodusõpperada, Saue vald, Harjumaa, algus Järveotsa järve juures parklas
Läbiviimise asukoht:
59.096408125398, 24.151210784912
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
valgejarve@valgejarve.ee
+372 5019255
+372 5019255
Programmi läbiviija:
Helena Pruul: Loodusgiid, kes on lõpetanud matkajuhi kursused Luual ja loodusgiidi eriala Haapsalu Kutsehariduskeskuses
Katrin Salep: Lasteaia pedagoog, kes omab magistrikraadi koolieelses pedagoogikas
Kristel Kadak: Loodusainete õpetaja, kes omab magistrikraadi bioloogia õpetaja erialal
Margit Levoll: Inglise keele õpetaja. Lõpetanud Haapsalu Kutsehariduskeskuses loodusgiidi eriala, magistrikraad filoloogias
Marje Suharov: Loodusgiid. Magistrikraad metsainseneri erialal
Merike Palts: Loodusainete õpetaja, magistrikraad geograafia õpetaja erialal
Natali Käsk-Nõgisto: Rakenduslik kõrgharidus noorsootöö alal ja bakalaureus muinsuskaitse ja konserveerimine alal.
Andrus Kuiva: Loodusgiid. Korraldanud erinevate raskusastmetega matkasi ja koolitusi Paldiskis ja Pakri poolsaarel.
Juhendajad on õppeprogramme läbi viinud Valgejärve matkarajal kuue kuni kümne aasta vältel.
Keel:
Eesti keel
Viited:
Kevadine loodus metsas ja veekogu ääres. I Kooliaste
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus järve ääres– Õpilased jaotatakse kaheks grupiks (programmi vältel grupid vahetavad tegevusi erinevate juhendajate juures). Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga õppida tundma mis toimub taime- ja loomariigis kevadel. Tehakse loodusvaatlusi ja otsitakse kevade märke looduses. Õpilasi juhendatakse programmi tegevuste ajal arvestama looduskeskkonnaga. 20 minutit
Esimese rühma tegevused järve ääres (50 minutit)
Arutletakse veeloomade arengu üle kevadel. Vaadeldakse järves kasvavat taimestikku ning mõõdetakse vee temperatuuri, läbipaistvust ning määratakse veeloomi.
Õpilased jagunevad 3-4 liikmelistesse gruppides, igale grupile jagatakse töövahendid. Termomeetrid veetemperatuuri mõõtmiseks, secci ketas, kahvad, lusikad, plastikämbrid. Juhendaja tutvustab töövahendite kasutamist ning annab juhised ohutuks tegutsemiseks. Püütakse veeloomi akvaariumisse. Püütud veeloomade vaatlemine ja määramine toimub üheskoos juhendaja abiga. Veeloomi võrreldakse vee-elustiku määraja piltidega. Õpilased kirjeldavad veelooma suurust, värvust, jalgade arvu. Kirjeldatakse veeloomade arenguetappe.
Pärast vaatlusi ja määramist lastakse veeloomad ohutult järve tagasi.
Arutletakse vee kui elukeskkonna üle ning inimtegevuse mõjust vee kvaliteedile. Kuidas keskkonnatingimuste muutumine vees mõjutab vees elavaid organisme.
Järve kaldal oleva veeohutuse stendi ääres selgitatakse kuidas peab käituma veekogu ääres ja ja küsitakse lastelt mida teha õnnetuse korral.
Teise rühma tegevused metsas 50 minutit
Õppekäik metsas kuni 1 km. Loodusvaatlused toimuvad 3-4 liikmelistes gruppides.
Kevad looduses, puude värvid kevadel, pungad, õite otsimine, looduse helide kuulamine, lõhna ja maitsmismeele harjutus, ilma kirjeldamine (tuul, pilvisus, temperatuur),täidetakse valikvastustega tööleht.
Arutletakse, mis toimub metsloomade elus kevadel (sigimine). Kuulatakse metsa hääli ja linnulaulu. Miks linnud on kevadel häälekamad kui suvel või sügisel? Miks kõik linnud talveks siia jääda ei saa.
Metsakuklaste elukeskkonna vaatlemine. Abiks on selgitamisel sipelgapesa joonistus paberil. Arutletakse, mis toimub sipelgate elus kevadel. Selgitatakse kuidas käituda sipelgapesa juures nii, et hoiad sipelgaid ja ei ole ise ohustatud. Lapsed kirjeldavad sipelgat ja joonistavad selle oksaga liivaplatsile.
Kooreüraskite tegutsemisjäljed ja üraskipuude vaatlemine
Kui I ja II rühm on tegevused lõpetanud toimub ühine söögipaus Järveotsa järve ääres 20 minutit
Kokkuvõtted: ühises ringis korratakse üle õpitu. Iga laps toob välja ühe uue asja, mis ta õppekäigul kevadise looduse kohta teada sai. 10 minutit