Sissejuhatus Nikolai von Glehni kuju juures, Nõmme turu kõrval  

• tutvumine retkejuhiga, meeleolu loomine;
• looduses ennast, teisi ja loodust kahjustamata liikumise reeglite tutvustamine/meenutamine;
• sillal ja mäenõlval ohutult liikumise reeglid;
• Nõmme looja tutvustus ja ühispilt – Nikolai von Glehni süli on nii suur, et sinna mahub korraga kogu rühm ära (10 min)

Liigutakse jalakäigusillale, kust on hästi näha suur osa Mustamäest. Olenevalt lasteaia asukohast võib ka selle või oma kodu majade vahelt üles leida. Linna vaadates arutletakse väljendi "linnulennul" üle ja selle üle, kuidas jalakäija või auto kuhugi liikuda saab. Arutletakse, milleks on jalakäijate sild vajalik. Ülevalt on hea jälgida, kus liiguvad inimesed ja kuidas kiiresti ning mitmes reas sõidavad autod. (10 min)

Silla teise otsa juures asub vaateplatvorm (kõrgus merepinnast üle 60 m), millelt selge ilmaga näeb Toompead (kõrgus alla 40 m), merd, sadamaid ja muud huvitavat. Lapsed võrdlevad vaadeldavate objektide omavahelist kaugust. Kaugele vaadates arutletakse, millised asjaolud võiksid nähtavust vähendada (ilmastikuolud, aastaajad). (10 min)

Liigutakse üle silla tagasi. Siin mäeküljel kasvavad männid, juured liiva seest väljas, nagu hakkaks nad kuhugi minema. Jutustus kõndivatest mändidest. Jutustus maastikukaitsealast – miks ja kuidas on vaja kaitsta loodust, kuidas inimeste käitumine võib loodust muuta, kuidas muutus mõjutab loodust ja seega ka inimeste heaolu.

Ronitakse veel ülespoole, kus jändrike mändide all kasvab küll hõredalt, aga liigiliselt üllatavalt mitmekesiselt taimi. Võrreldakse okaspuid ja lehtpuid, talvel ja varakevadel võrreldakse erinevate lehtpuude-põõsaste pungi. Lapsed kirjeldavad oma sõnadega, mille poolest erinevate puude lehed ja pungad erinevad. Mängud mäel varieeruvad vastavalt aastaajale. Näiteks otsitakse taimi, mis kannavad marju (vaarikas, pohl, magesõstar, pihlakas jt) või kogutakse käbisid (tehakse lumepalle) ja püütakse joone tagant kõige jämedamale männile pihta saada või jaotatakse sügisesi lehti värvi ja suuruse järgi. (15 min)

Mööda mäeharja liigutakse Vanaka mäe kirdenõlvale, liiva ja metsa piirile. Seal kohatakse veel „kõndivaid“ mände, neil juurtel on tore enne laskumist istuda ja puhata. Arutletakse, miks miski mäelt orgu veereb ja meenutatakse nõlval liikumise reegleid, et ise ohutult, veeremata, nõlvast alla liikuda. Liigutakse puude-põõsaste lähedal - nii on julgem, okstest saab vajadusel kinni haarata. Samas on hea puid-põõsaid tundma õppida ja kättpidi abi eest tänada: aitäh, pärnapuu, aitäh, sarapuu! (15 min)

Mäe jalamil muutuvad puud-põõsad liigiliselt, seda on märgata ka lehtedeta ajal. Metsajutud ja juttudele järgnevad rollimängud on mõjutatud aastaajast (näit kevad, linnud hakkavad pesa ehitama: milline lind, kuhu ja millest pesa võiks teha). Võrreldakse puude tüvede jämedust, mõõtes puude ümbermõõtu retkejuhi poolt antud mõõdulindiga. Lapsed võtavad oma õpetaja juhendamisel paaridesse, iga paar saab mõõta ühe, enda poolt valitud puu, ümbermõõdu, jättes meelde numbri ja puu liigi. (20 min)

Sanglepasalu ja pajutihnikute vahel on mõned salajased kohad, nagu nõiamets, kuhu saab peitu pugeda ja kust läbironimine nõuab väikest eneseületust. Kevadel on sealsetes lohkudes tiigikesed. Arutletakse, miks on seal kasvav taimestik palju lopsakam ja liigirohkem. Jutustus, kuidas vesi mõjutab taimede elu. (20 min)

Rammus mets saab otsa ning jälle on ümberringi männid ja liiv. Siin on paras koht lõpuringiks ja tagasisideks. Tuletatakse koos meelde, kus käidi, mida nähti ja tehti, tuletatakse meelde mõõdetud puude ümbermõõdud ja mis liiki puud olid kõige jämedamad. Retkejuht tänab tublisid retkelisi ja kinnitab, et loodus ootab neid kõiki taas külla. (10 min)

Need, kelle tee viib Nõmmele, lähevad kunsti-tunneli kaudu Ehitajate tee alt läbi ja jalakäijate rada mööda üles. Teised jalutavad TTÜ bussipeatusesse.

Tegevustele ja liikumisele määratud aeg on ligikaudne, sõltub aastaajast ja sellest, kui hoogu juttude ja mängudega minnakse. Erinevate asjaolude tõttu võivad mõned siin kirjeldatud tegevused ära jääda ja mõned juurde tulla. Kuigi teemad on samad, siis igal retkejuhil on omad jutustused ja omad mängud.

Einele arvestatud aeg (umbes 10 min) lisatakse retke tegevuste vahele, einet võetakse sobivasse kohta jõudmisel (sõltub aastaajast).