Õpilased jänese jälge uurimas
Kauri Kivipõld

Juhendaja tutvustab päevaplaani, selgitab ülesandeid ja räägib ohutuse tagamisest loodusrajal ning looduses käitumise reeglitest. Õpilased jagatakse kaheliikmelisteks töögruppideks. Iga töögrupp saab kompassi ja kaardi. Kõigepealt õpitakse ühiselt kaardi ja kompassi abil orienteerumist. Kui juhendaja on venndunud, et õpilased saavad kaardi ja kompassiga orienteerumisega hakkama, saadetakse grupid iseseisvalt õpperajale, kus nad otsivad kaardi ja kompassi abil metsa peidetud küsimusi, mis puudutavad Läänemere elustikku, rannaelustikku, bioloogilist mitmekesisust, inimmõju rannaelustikule. Vastused küsimustele tuletatakse meelde tunnis õpitust, leitakse loodusest või kasutatakse otsimiseks Googlet. Lõpuks juhendaja kontrollib vastuseid ning arutab need õpilastega läbi. Seejärel toimub lõpuring, kus kõik osavõtjad räägivad, mida uut nad täna õppisid ja saavad anda ka tagasisidet programmi kohta. 

 

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Loodusõpetus: teema: elus ja eluta looduse seosed (kohastumine elukeskkonnaga, inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal, säästev eluviis) õpilane mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut; seostab kohastumusi keskkonnatingimustega; käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise.

Bioloogia: teema: selgroogsete loomade tunnused (selgroogsete loomade kohastumused eluks oma elukeskkonnas, imetajate, lindude, roomajate ja kalade osa looduses ning inimtegevuses); ökoloogia ja keskkonnakaitse (elutaa ja eluslooduse tegurid ning nende mõju organismirühmadele, bioloogilise mitmekesisuse e. elurikkuse tähtsus ja kaitse). Õpilane saab aru eluslooduse tähtsamatest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga. Õpilane seostab taimede, lindude ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga meres ja mere ääres; selgitab selgroogsete loomade ja taimede tähtsust looduses ja inimtegevuses, väärtustab bioloogilist mitmekesisust; hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele; suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab elurikkust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid.

Geograafia: teema kaardiõpetus (vahemaade mõõtmine looduses ja kaardil, suundade määramine looduses ja kaardil) õpilane oskab lugeda kaarti: saab aru kaardilegendist, mõõdab vahemaid, määrab suundi, orienteerub ja liigub kaardi abil maastikul; väärtustab looduslikku mitmekesisust ning jätkusuutlikku elukeskkonda, käitub turvaliselt ja järgib säästva arengu põhimõtteid.

Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest.

Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab õpilaste integreeritud arusaamist loodusest kui terviksüsteemist, milles esinevad vastastikused seosed ja põhjuslikud tagajärjed. Tegemist on integreeritud programmiga, mille käigus õpilased saavad teadmisi loodusõpetuse, bioloogia ja geograafia kohta ning harjutavad funktsionaalset lugemist.

 

 

Õpitulemused:

Õpilane oskab kasutada looduses liikumisel kaarti ja kompassi, oskab kompassi abil suundi määrata, kasutada kaardil olevat mõõtkava kauguste mõõtmisel. Õpilane väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundega ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse. Õpilane seostab kohastumusi keskkonnatingimustega. Õpilane mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus

Meetodid ja vahendid:

Maastikumäng, kaardi ja kompassi kasutamine, paaristöö, küsimustele vastamine.

Töövahendid: kaart, kompass, kirjutusalus, tööleht ja pastapliiats antakse 1 kahe õpilase peale. Töövahendid on juhendajal kaasas. 

Juhis õpetajale:

Programmile registreerumisel küsitakse õpetaja ootusi programmile ja võimalikke erisusi selle läbiviimisel.

Õpetajalt ootame enne programmile tulekut õpilaste informeerimist programmi toimumisest välitingimustes ning vajadusest panna selga välitingimustesse sobiv riietus ja jalanõud. Samuti vajadusest võtta kaasa laetud nutitelefon, mida kasutatakse küsimuste ja ülesannete lugemisel ning vastuste kirjutamisel.

Programmi ajal võib õpetaja samuti raja läbida. Kõik küsimused ja vastused lähevad ka õpetaja mailile, nii saab ta hiljem tunnis teemadega edasi minna.

Pärast programmi ootame õpetajalt tagasisidet programmi kohta, mida saab anda suuliselt programmi lõpus või täites Looduskooli Vesipapp tagasiside vormi.

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis

Hind:

0€

Lisainfo:

Võimalik on teha programmi korraga 2-le klassile 2 juhendajaga. Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele, sest kohati liigutakse väljaspool teeradu.

Ohutuse tagamine: õpperada on läbimiseks ohutu, äraeksimise vältimiseks on rada tähistatud puudele tõmmatud värvitriipudega. Ärapööramiskohtadel on suunaviidad. Õpilased saavad kaasa kaardi ja kompassi ning enne rajale minekut kontrollib juhendaja, et nad on kaardi ja kompassiga liikumise selgeks saanud. Õpilastele antakse juhendaja telefoninumber, et nad saaksid probleemide korral ühendust võtta. Juhendaja on läbinud esmaabikoolituse.

Söömiseks peaksid oma võileivad kaasas olema, aeg söögipausiks on planeeritud.

Programm toimub Käsmu õpperajal. Rada kulgeb põhiliselt mööda sissetallatud metsaradu. Pinnas võib olla konarlik, kohati on tarvis minna rohu sisse, rohi võib olla märg. Seega riietus ja jalanõud peaksid olema ilmastikule sobivad. Rada on ratastooliga raskesti läbitav, sellepärast ei sobi liikumispuudega õpilastele.

Läbiviimise koht:

Programm viiakse läbi Käsmu õpperajal. Kogu programm toimub vabas õhus. Õpperada on tähistatud puudele tõmmatud märkidega, on varustatud suunaviitade ja infotahvlitega. Läbitakse 2,5 km pikkune rada, mis teeb ringi - algus- ja lõpppunkt on ühes kohas.

Läbiviimise asukoht:

59.609039510567, 25.912355112109

Maakond:

Lääne-Virumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Kauri Kivipõld - loodusteaduste magister, programmi autor, seda programmi läbi viinud 8 a, Leho Lahtvee psühholoogia magister, täiendkoolitused säästvat arengut toetavate teooriate ja praktikate rakendamises õppemetoodikas, programmi läbi viinud 2 a. Kairi Moor – Bakalaureusekraad keskkonnatehnoloogia erialal Tartu Ülikool, Läbi viinud keskkonnahariduslikku õppeprogrammi alates 2020. Aire Talioja – loodusgiidi kutse Haapsalu Kutsehariduskeskus, keskkonnahariduslikku programmi on läbi viinud alates 2023. aasta kevadest.

Keel:

Eesti keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Päevakava:

10 minutit - sissejuhatus, kus juhendaja tutvustab päevakava ja ülesannet. Seejärel selgitab ohutu liikumise reegleid. Juhendaja lepib õpilastega kokku reeglid sellel õppepäeval käitumiseks. Õpilased jagatakse paaridesse, iga paar saab kaardi ja kompassi.

20 minutit - kaardi ja kompassi kasutamise õpetus. Juhendaja palub õpilastel näidata, kuidas nad kompassi abil ilmakaari määravad. Kui on õpilasi, kes sellega toime ei tule, selgitab juhendaja neile, kuidas seda teha. Seejärel näitab kaardi tingmärke ja selgitab, mida miski tähendab. Koos vaadatakse ka kaardilegendi. Seejärel otsivad õpilased kaardilt nende asukoha üles. Kui juhendaja on veendunud, et õpilased oskavad kaardi ja kompassi abil orienteeruda, jagatakse välja töölehed, pastapliiatsid ja kirjutusalused ning grupid võivad iseseisvalt rajale minna.

90 minutit - kaardi ja kompassi abil orienteerumine, ülesannete otsimine ja lahendamine. Õpilased lähevad paari kaupa rajale, kus peavad kaardi ja kompassi abil üles otsima peidetud ülesande teksti ning sellele oma töölehel vastama. Ülesanded võivad olla küsimustele vastamine või mingi tegevus looduses. Küsimused puudutavad inimese ja keskkonna vahelisi seoseid, bioloogilist mitmekesisust ning selle säilitamise vajalikkust, taimede ja loomade kohastumusi eluks Läänemeres ja mere ääres.

20 minutit - vastuste kontrollimine ja arutelu. Kui kõik on lõpetanud, kontrollib Juhendaja õpilaste vastuseid. Seejärel saavad õpilased arutleda vastuste üle ning juhendaja selgitab, mis küsimused ja ülesanded tekitasid kõige rohkem probleeme.

10 minutit - kokkuvõte ja lõpuring. Juhendaja palub õpilastel rääkida, mida nad õppepäeva jooksul tegid ning lõpuringis ütleb igaüks, mida uut ta teada said.

30 minutit - kaasavõetud toidu söömine.

Viimati uuendatud: