Tegevus toimub Järveotsa järve ääres ja Valgejärve matkarajal kahes rühmas. Mõlemas rühmas toimuvad samaaegselt erinevad tegevused. Õppekäigul arutletakse aastaaegade muutumise üle, mis siin metsas või järve ääres on teistmoodi kevadel, suvel, sügisel ja talvel.
Teemad sügisel
Õpitakse tundma kodumetsa puid, sügisvärvide leidmine loodusest ja nende kirjeldamine;
Meelte harjutus värvilistest lehtedest kunstiteose loomine;
Marjade ja seente leidmine loodusest, mürgised ja söödavad marjad;
Järve ja vee elustiku vaatlused ja veeohutuse tutvustamine.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Mina ja keskkond
Kirjeldab kodukoha loodust ning tuntumaid taimi ning loomi
Kirjeldab loodust erinevates ajatsüklites - aastaring
Selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest
Mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale
Keel ja kõne
- Suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;
- Suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
- Jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;
Liikumine
- Keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;
Õpitulemused:
• suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• oskab kirjeldada loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: aastaring
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
Arutelu, jutustamine, lihtsamate vaatluste tegemine abivahendiga, võrdlus, liikumine, käeline tegevus, mäng
Vahendid:
- 13 luupi- ühe rühma igal lapsel .
- Paberid ja rasvakriidid
- akvaarium
- kahv
- näitlikud plakatid ja kaardid
Juhis õpetajale:
Õppeprogrammi kokkuleppimisel palume täpsustada rühma suurust ja võimalikke erivajadusi.
Palume eelnevalt lastele programmi temaatikat tutvustada. Retke ajal ootame, et õpetaja toetaks retkejuhti laste kaasamisel, rühmas hoidmisel ja ohutuse tagamisel. Igal lapsel kaasa võtta veepudel/termosega tee ja lõuna (võileib vm energiaamps).
Palume riietuda vastavalt ilmale. Igal aastaajal on hea kihiline riietus-mütsid-sallid-kindad ja varuks vihmakeep. Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmil on võimalik osaleda ka erivajadustega lastel, kuid palume eelnevalt teavitada juhendajat õpperühma tööd puudutavatest eripäradest, et jõuaksime kasutusele võtta õppetööd toetavad kohandused.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.096408125398, 24.151210784912
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5019255
Programmi läbiviija:
Helena Pruul: Loodusgiid, kes on lõpetanud matkajuhi kursused Luual ja loodusgiidi eriala Haapsalu Kutsehariduskeskuses
Katrin Salep: Lasteaia pedagoog, kes omab magistrikraadi koolieelses pedagoogikas
Kristel Kadak: Loodusainete õpetaja, kes omab magistrikraadi bioloogia õpetaja erialal
Margit Levoll: Inglise keele õpetaja. Lõpetanud Haapsalu Kutsehariduskeskuses loodusgiidi eriala, magistrikraad filoloogias
Marje Suharov: Magistrikraad metsainseneri erialal
Merike Palts: Loodusainete õpetaja, magistrikraad geograafia õpetaja erialal
Natali Käsk-Nõgisto: Rakenduslik kõrgharidus noorsootöö alal ja bakalaureus muinsuskaitse ja konserveerimine alal.
Juhendajad on õppeprogramme läbi viinud Valgejärve matkarajal kuue kuni kümne aasta vältel.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tegevused ja ajakava
Sissejuhatus Järveotsa järve ääres– Õpilased jaotatakse kaheks grupiks (programmi vältel grupid vahetavad tegevusi erinevate juhendajate juures). Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga õppida tundma erinevate taimede ja loomade kohastumisi metsas ja järves. Loodusvaatluste põhjal saadakse teada, kuidas aastaaja muutus mõjutab elusolendite käitumist. Õpilasi juhendatakse programmi tegevuste ajal hoidma looduskeskkonda. 10 minutit
Esimese rühma tegevused järve ääres 40 minutit
Tutvustatakse, mis toimub kevadest sügiseni kahepaiksete ning kalade arengus. Kuidas järveelustik valmistub talveks ja mis elutingimused on järves talvel. Vaadeldakse järves kasvavat taimestikku ning vee läbipaistvust.
Juhendaja püüab kahvaga mõne veelooma akvaariumisse. Vaadeldakse veeloomi luubiga. Selgitatakse veeloomade arenguetappe ja näidatakse kuidas nad ohutult järve tagasi lasta. Veega täidetud akvaariumisse on võimalik lastel asetada järve kaldalt leitud oks, kivi, sulg vms. (Mis materjal vajub põhja ja mis jääb vee pinnale, miks?) Räägitakse veest kui elukeskkonnast ning kuidas inimtegevus mõjutab vee kvaliteeti ja kuidas keskkonna muutumine järves mõjutab vees elavaid organisme.
Järve kaldal asetseva veeohutuse stendi ääres selgitatakse kuidas peab käituma veekogu ääres ja mida teha õnnetuse korral.
Teise rühma tegevused metsas 40 minutit
Loodusvaatlustega õpitakse tundma kodumetsa puid ja otsitakse sügisvärve loodusest. Lapsed leiavad erinevate värvidega puude lehti ja üheskoos tehakse lehtedest maapinnale suur sügisvärvides kunstiteos.
Marjade ja seente leidmine loodusest. Maitsmismeele harjutus. Söödavate marjade (pohlad ja mustikad) otsimine ja maitsmine.
Mürgiste marjade tutvustamine (piibeleht, näsiniin).
Metsa helide kuulamine, kuulmismeele harjutus, ilma kirjeldamine (tuul, pilvisus, temperatuur). Arutletakse, milline näeb välja mets samas kohas aastaaegade muutumisel. Arutletakse keskkonnateadliku käitumise üle, kuidas sobitub inimene ja tema tegevused loodusega.
Käeline tegevus- puukoore mustri hõõrumine rasvakriidiga läbi paberi. (Mille poolest erineb kuuse ja männi koor?)
Kui I ja II rühm on tegevused lõpetanud, toimub "puukulli" mäng (laps leiab kiirelt üles juhendaja poolt nimetatud puu) ja ühine söögipaus 20 minutit
Kokkuvõtted: ühises ringis korratakse üle õpitu. Iga laps toob välja ühe uue asja, mis ta õppekäigul sügise kohta teada sai. 10 minutit