Programm tutvustab jahipidamist ja selle eesmärkide muutumist ajas (toit, arvukuse reguleerimine, harrastus jt). Õpitakse tundma jahiulukeid, kasutades jahinduslikku õppekogu (kuni 10 uluki nahad, koljud, valik ekskremente). Erisused võõrliikidele jahi pidamisel.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
III kooliaste - Ainevaldkond 2.2. „Bioloogia” - 2.2.4.2. Selgroogsete loomade tunnused; 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.
Gümnaasium- Ainevaldkond Bioloogia:
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
2) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale.
Teema Ökoloogia:
6) hindab antropogeense teguri mõju ökotasakaalu muutumisele ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonnasse;
Läbivad teemad keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.
Õpitulemused:
Põhikooli õpilane oskab:
- nimetada jahiulukeid.
- tuua näiteid jahipidamise eesmärkide muutumisest ajas;
- käituda kohtumisel metsloomaga.
Õpilane mõistab:
- loodusliku mitmekesisuse tähtsust jätkusuutlikkuse tagamisel;
- et kõigesse elavasse tuleb suhtuda lugupidamisega ja väärtustab elu.
Lisaks oskab gümnaasiumi õpilane:
- hinnata antropogeense teguri mõju ökotasakaalu muutumisele;
- teadvustada looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid.
- nimetada jahiulukeid.
- tuua näiteid jahipidamise eesmärkide muutumisest ajas;
- käituda kohtumisel metsloomaga.
Õpilane mõistab:
- loodusliku mitmekesisuse tähtsust jätkusuutlikkuse tagamisel;
- et kõigesse elavasse tuleb suhtuda lugupidamisega ja väärtustab elu.
Lisaks oskab gümnaasiumi õpilane:
- hinnata antropogeense teguri mõju ökotasakaalu muutumisele;
- teadvustada looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid.
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Õppeprogrammis kasutatakse:
- Arutelud
- Vaatlus ja võrdlus (nahad, koljud, ekskremendid)
Juhis õpetajale:
Programm toimub klassis. Programmi ajal võib õpetaja praktiliste tööde tegemisel õpilasi innustada ja abistada ning ka ise kaasa teha. Pärast programmi rakendab õpetaja programmil saadud teadmisi ja kogemusi edasises õppetöös.
Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel laekunud ankeedi kaudu.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium
Kestus:
2 x 45 minutit
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Kevad
Sügis
Talv
Hind:
180€
Lisainfo:
Õppeprogramm ei kohaldu nägemis-, kuulmis- ja vaimupuudega osalejatele. Kui tellitakse samaks päevaks vähemalt 2 programmi, on hind a 150.-
Läbiviimise koht:
Kool
Läbiviimise asukoht:
59.4345984, 24.7169024
Maakond:
Järvamaa
Keskus:
Otsekontakt:
looduselelahemale@gmail.com
+373 53817093
+373 53817093
Programmi läbiviija:
Maarika Männil, hariduselt bioloog (Tartu Ülikool). Kogemus: kümme aastat keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendaja, varem koolis loodusainete ja uurimistöö aluste õpetaja. Seda õppeprogrammi juhendanud 8 aastat.
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus: (15 min)
- tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust ja vahendeid;
- seniste teadmiste põhjal individuaalne ulukinahkade äratundmine (kuni 10 liiki).
Tegevuste käik: (65 min)
- arutelu jahipidamisest (jaht ja jahipidamise muutumine ajas);
- nahkade, koljude ja ekskrementide vaatlemine, võrdlemine, tunnuste õppimine;
- gümnaasiumiga arutelu looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikustest seostest ning nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale; Inimmõju suurus ja roll ökotasakaalu muutumisele, vastutustundlik suhtumine looduskeskkonnasse.
Kokkuvõte: (10 min)
- programmi lõpuringis väljendavad õpilased uusi teadmisi ja mõtteid.