Õppeprogrammid

Veebiprogrammis „Sipelgas, lõvi, rästik või vihmauss – kas selgroogne või selgrootu?“  tutvustatakse selgroogsete ja selgrootute mitmekesisust, nende rühmi ja huvitavaid liike. Uuritakse loomade erinevusi välimuses, ehituses, eluviisis ja kohastumustes. Saab teada, mitu jalga on putukatel või ämblikel, mille poolest erinevad vihmauss ja rästik, kus asuvad tigude silmad, kui kiiresti liigub gepard, kuidas toidab oma poegi lõvi, mida söövad lepatriinud, ämblikud või ka paeluss. Programmi käigus saab vastata uurimisküsimustele ja lõpus toimub viktoriin.                                                                                                                                                                     

Õppeprogrammis tutvustatakse tavalisemaid Eesti loomi, nende eluviisi, toitumist, kohastumusi ja elupaiku. Arutletakse, kuidas looduses liikudes olla rohkem loodushoidlik. Uuritakse mõnede imetajate nahku ja tegevusjälgi, vaadeldakse kohastumusi seoses elupaikade ja eluviisiga. Õpilased koostavad loomade jäljeraamatu, mille igaüks saab kaasa võtta. Õpilased tutvuvad rebase, kähriku, hundi, ilvese ja karuga, põdra, metssea ja metskitsega, kopra, orava, jäneste ja hiirtega. Tutvutakse loomadega loodusmuuseumis.  

Õppeprogrammis tutvutakse lindudega koduümbruses ja linnas. Õpilased õpivad tavalisemaid linde tundma välimuse ja laulu järgi, nad vaatlevad ja kirjeldavad linde, tutvuvad lindude eluviisi ja pesitsemisega ning kaitsega. Õpilased saavad teada ränd- ja paigalindudest ning lindude toitmisest talvel. Õppeprogramm toimub TÜ loodusmuuseumis, pargis kooli juures, looduses. Võimalik on tellida ka kevadist linnuõppe programmi loodusrajal.

Õppeprogrammis tutvuvad õpilased kalade ehituse ja tunnustega. Õpilased õpivad tundma Eesti kalade mitmekesisust, nende eluviisi ja elupaiku, toitumist ja paljunemist ning seoseid keskkonna ja inimesega. Saavad teada kalapüügist, eeskirjadest ja sellest, kust infot otsida. Praktiliselt tööna uurivad nad erinevaid kalaliike ja nende kehaehitust. Õpilased saavad teada, mida kalad söövad ja kus elavad (meres või magevees), kes on röövkala, kes lepiskala, milleks on kaladel uimed ja ujupõis, kuidas kalad hingavad, miks mõned kalad rändavad (lõhe, angerjas).

Õppeprogrammi käigus tutvuvad õpilased Läänemere elustikuga ja seda läbi hülge silmade. Toimuvad mereteemalised aktiivülesanded ja draamaetendus, vaadeldakse kalu ja teisi mereelustiku eksponaate loodusmuuseumis, koostatakse toiduahelaid. Arutletakse, kuidas inimene võib merd reostada ja kuidas merd saab kaitsta.