Õppeprogrammid

Õppeprogrammis käsitletakse elu tekke ja päritolu teaduspõhiseid hüpoteese ning evolutsiooniprotsessi kulgu paleontoloogiliste tõendite ehk fossiilide põhjal. Õpilased koostavad evolutsiooni ja globaalsete sündmuste rea geoloogilisel ajaskaalal. Vaadeldakse fossiilide esinemisvorme ning eluvormide baasil tekkinud biogeenseid kivimeid kui olulisi maavarasid. Õpilased uurivad, määravad Eesti fossiile ning seostavad nende esinemist Eesti geoloogilise ehitusega. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust kujundades säästvaid ja jätkusuutlikke hoiakuid looduse mitmekesisuse ja elurikkuse säilitamiseks.

Õppeprogrammis käsitletakse maavara kui ühe olulisema maapõue loodusressursi ja majanduse tootmisobjekti uurimise ja kaevandamise geoloogilisi, tehnoloogilisi ja keskkonnakaitselisi aspekte. Vaadeldakse ja õpitakse tundma erinevaid maavarasid lähtuvalt kasutussuunast. Arutletakse Eesti maavarade tulevikupotentsiaali energiamajanduse, rohepöörde ja kliimapoliitika arengu valguses. Praktilises töös hindavad õpilased kivimilasundi maavaralist potentsiaali, kaevandamisväärsust ning kaevandamisega kaasnevaid keskkonnariske. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arendab kestliku majandamise hoiakuid ja säästlikku ressursikasutust, et vähendada maavarade kasutust ja sellega kaasnevat nii keskkonna kui sotsiaalmajanduslikku mõju.

Õppeprogrammis käsitletakse Eesti geoloogilise ehituse põhijooni ja arengulugu, kivimeid ja maavarasid. Õpilased võrdlevad erinevate kivimikihtide järjestust puursüdamikes ja levikut geoloogilisel kaardil. Uuritakse erinevate kivimite ja pinnakattesetete koostist mikroskoobiga määrates erinevad koostisosad. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama maapõue uurimise ja loodusressursside jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest, et hoida looduse terviksüsteemi kestlikkust. 

Õppeprogramm annab võimaluse läbi praktiliste tegevuste uurida mulda kui olulist elukeskkonda ja loodusressurssi. Käsitletakse mulla/huumuse teket, koostist ja omadusi. Uuritakse mullaprofiili mullakaeves, määratakse erinevad mullahorisondid, määratakse mulla lõimis sõrmeprooviga ning mõõdetakse olulisemaid mulla näitajaid – temperatuuri, niiskust ja happesust Vernieri sensoritega. Koostatakse äigejoonis mõõtmisandmetega. Võetakse erinevatest kihtidest proovid, mida uuritakse mikroskoobi alla; uuritakse mineraale, lagunemata taimeosi ja elusorganisme. 

Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama mulla tähtsusest looduses ja inimese elus, mulla uurimise, hoidmise ja kaitse vajadustest.

Õppeprogrammis käsitletakse kivimi ja mineraali põhiomadusi, nende paiknemist maapõues ja tekkimist geoloogilistes protsessides. Arutletakse kivimite/mineraalide uurimise ja kasutamise vajadust ning nende kasutamisest tulenevat mõju looduskeskkonnale. Õpilased eristavad kivimeid ja mineraale nende põhiomaduste alusel erinevaid uurimisvahendeid kasutades. Õpilased saavad praktilise kogemuse kivitöötlemisest. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust maapõue uurimise ja kasutamise vajalikkusest ning kuidas säästliku tarbimise ja taaskasutusega vähendada maapõue kasutust ja sellest tulenevat mõju looduskeskkonnale.