Õppeprogrammid

Õppeprogrammi käigus tutvuvad õpilased lühidalt Maa ehituse põhijoontega ja olulisimate geoloogiliste protsessidega – laamtektoonikaga ning Eesti geoloogilise ehituse ja põhiliste kivimitega ja nende levikuga. Kivimitest ja setenditest tutvutakse graniidi, gneisi, savi, fosforiidi, argilliidi, liivakivi, põlevkivi, lubjakivi ja dolomiidiga. Programmi käigus täidetakse tööleht, mille õpilased saavad kaasa. Programm toimub muuseumi õppeklassis ja näitusesaalides.

SELLE ROGRAMMI PAKKUMINE ON AJUTISELT PEATATUD. Õppeprogrammis antakse põgus ülevaade troopilistest vihmametsadest ja neis elavatest iseloomulikumatest loomadest, nende tunnustest, eluviisidest, ohustatusest ja kaitsest. Õppeprogramm algab õppeklassis ja lõppeb TÜ loodusmuuseumi püsinäitusel, kus tutvutakse vihmametsa loomade väljapanekuga ning tehakse kokkuvõtted. Soovi korral on õpilastel võimalik ka näha ja katsuda loodusmuuseumi elavnurgas elavaid loomi, kes looduses elavad just troopilistes vihmametsades. Vivaariumis saab tutvuda hiid-tuhandejalgse, tokee, madagaskari päevageko, leeguani ja sarvik-kärnkonnaga.

Seente väliprogramm looduses toimub metsas seeneretkena, millele lisandub soovi korral seenenäituse koostamine koolis. Õpilased õpivad tundma erinevaid seeneliike ja nende tunnuseid, uuritakse seente mitmekesisust, kasvukohti ja seente seoseid elukoha ning teiste liikidega ning seente mürgisust ja söödavust. Õpitakse kasutama seenemäärajat. Arutletakse loodushoidu ja jätkusuutlikku eluviisi.  Õppeprogramm toimub tavaliselt õppekäiguna metsas, pärast pannakse õpilaste korjatud seentega välja seenenäitus Õppeprogrammi saab läbi viia ka koolis seente praktilise õppe ja uurimisena. Soovi korral saab ka koolis teha seenenäituse, mis tuleb eelnevalt planeerida ja kokku leppida. 

Õpilased tutvuvad Eesti närilistega hiirelaadsete näriliste näitel, liikide välimuse ja eluviisiga ning uurivad hiirelaadsete näriliste seost inimtegevusega. Õpilased määravad hiirelaadsete näriliste liike nahkade ja topiste järgi. Arutletakse teemadel: milline on ämblike osa ökosüsteemides; millal saame rääkida kasulikest ja kahjulikest loomadest; kuidas inimese tegevus ja sekkumine loodusesse võib ökoloogilist tasakaalu kergesti häirida, põhjustades liikide kadumist, elupaikade vähenemist ja kliimamuutuse kiirenemist; kuidas kaitsta loodust ja elurikkust ning käituda loodushoidlikult ja jätkusuutlikult. 

Õues toimuval õppeprogrammil mõõdavad õpilased maastikuelemente (nõlva kõrgus ja kalle, vahemaa pikkus, asimuut, suhteline kõrgus) ning tutvuvad kaardi, tingmärkide, kaardimõõdu ja kompassiga. Kavas on praktilised ülesanded ja orienteerumine. Vaatepunktides tuletatakse meelde Eesti üldajalugu ja teaduse ajalugu. Arutletakse loodushoiu ja jätkusuutliku eluviisi teemadel.