Õppeprogrammid

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad  teevad läbi erinevaid harjutusi lihastele, mille järel mõõdetakse õpilastelt vererõhku või pulssi. Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega. Programm viiakse läbi loodusalal, maastikul, mis õpetab väärtustama looduslikku mitmekesisust, säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon). Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Korratakse mõisted: pulss, vererõhk, dünamomeeter, lihased, lihastik

Õppeprogrammi eesmärgiks on uurimusliku õppe kaudu inimese füsioloogia õppimine ja analüüsimimisoskuse arendamine. Õpitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust, looduses liikumist, vastutustundlikku, säästvat eluviisi ja säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon).

Programmi käigus uuritakse Saadjärve vee omadusi ning analüüsitakse tulemusi. Osalejad vaatlevad Saadjärve kaldal olevaid objekte ning määravad nende asimuudi. Koos arutletakse Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärke ning järve ja selle elustiku säilimise vajalikkuse üle.

Programm süvendab gümnaasiumiõpilaste teadmisi okaspuudest, nende bioloogiast ja ökoloogilisest rollist metsakoosluses. Õpilased tutvuvad Eesti looduslike ja levinumate võõramaiste okaspuudega. Puuliike õpetame määrama nii okste kui ka käbide järgi. Õppeprogrammi üheks osaks on õppekäik okaspuude tundmaõppimiseks TÜ botaanikaaias või kooli juures pargis.  

Õpilased uurivad fotosünteesi, toitumissuhete ja ökosüsteemiteenuste seoseid ning analüüsivad puidu rolli süsinikuringes. Programmi eesmärk on muuhulgas arendada analüüsi- ja arutlusoskust ning mõista metsade tähtsust kliima ja elurikkuse seisukohalt. 

Programmi käigus tutvutakse mereprügi kui Läänemere keskkonnaprobleemiga. Prügi võib merre jõuda nii maismaal kui merel toimuva inimtegevuse tagajärjel. Rühmatööde käigus tutvutakse mereprügi olemuse ja sellest tulenevate probleemidega ning analüüsitakse erinevaid võimalikke lahendusi.

Õppekäigul Kurtna järvestikus analüüsivad gümnaasiumi õpilased, kuidas erinevad looduskasutuse viisid mõjutavad kaitseala veekogusid ja maastikku. Vaatluste, mõõtmiste ja rühmaarutelude põhjal koostatakse „tõend–mõju–leevendus” loogika abil põhjendatud järeldused ja ettepanekud säästva majandamise arendamiseks ja kaitseala koormuse vähendamiseks.