Õppeprogrammid

Millised tegurid mõjutavad energia muundamist tuule- ja päikeseenergiast elektrienergiaks? Uurime demokomplektide abil. Pikemas variandis (3x45 min) teevad kõik õpilased läbi nii tuule- kui päikeseenergia katsed.

Õppeprogrammi eesmärk on selgitada kasvuhooneefekti olemust ja tähtsust. Õpilased ehitavad katseseadeldise kasvuhooneefekti uurimiseks, kasutavad loodusteaduslikku meetodit ja täidavad töölehe. Panevad kokku molekulmudeleid, tutvuvad peamiste kasvuhoonegaaside ja nende tekkimise võimalustega. 

8. klassi õpilased õpivad tundma peamiselt viljaka mullaga laane- ja palumetsade, vähemal määral rabamänniku, raba ja kõdusoo metsa taimeliike Paunküla Maastikukaitsealal. Läbitakse vahelduva maastikuga matkarada pikkusega 5,5 km, kus õpitakse sambla-, rohttaime-, puhma-, põõsa- ja puuliike eristama nende välisehituse järgi ja arutletakse, kuidas nad on kohandunud oma kasvukohaga. 

Õpitoa alguses tutvustab väikestes rühmades päikese- ja tuuleenergiat, ühendades loodusõpetuse, füüsika ja matemaatika teadmised, et näidata Päikeselt pärineva energia muundumist elektriks. Programmis moodustame 2–6-liikmelised rühmad, et koostada vooluringide jada- ja rööpühendusi, mõõta voltmeetriga pinget. Seejärel viib iga rühm läbi 6-7 katset päikesepaneelide efektiivsuse uurimiseks. Orienteerumismängu õpikeskkonnana kasutatakse avastuskeskuse ekspositsioone „Solaride ja päikeseenergia“, „Meie energia lugu“, „Energosfäär“  ja elektri- ning magnetismi püsiekspositsiooni. Orienteerumismängu ülesannete abil arendatakse loogilist mõtlemist ja matemaatika oskusi. Lõpuks esitlevad kõik meeskonnad oma tulemusi, harjutades esmalt esinemisoskusi, suhtlemist ja meeskonnatööd.

Õppeprogrammis tutvutakse Eesti imetajaliikidega ning nende põhitegevustega vastavalt aastaajale. Õpitakse tundma loomade vajadusi ja kohastumusi. Määratakse nahkade, väljaheidete, tegevusjälgede omanikke. Kõik õppevahendid on juhendaja poolt.