Õppeprogrammid

Õpilased tutvuvad Eesti looduslike ja levinumate võõramaiste okaspuudega. Puuliike õpetame määrama nii okste kui ka käbide järgi. Õppeprogrammi üheks osaks on õppekäik okaspuude tundmaõppimiseks TÜ botaanikaaias või kooli juures pargis. Okaspuude programmis saavad vastuse mitmed küsimused: millised okaspuud kasvavad Eestis looduslikult, millised okaspuude liigid on meil tavalisemad haljastuses, kuidas eristada enamlevinud okaspuude perekondi, mis liiki on maailma kõrgeimad okaspuud, millised okaspuud elavad kõige vanemaks ja kui vanaks nad elavad, kui pikk on kõige pikem käbi maailmas, miks on okaspuud olulised meile kõigile (s.h. okaspuude roll süsinikuringes, kestlik metsamajandus, okaspuudega seotud toiduvõrgustikud), miks on vaja kaitsta kooslusi ja elurikkust.

Õpilased tutvuvad Eesti närilistega hiirelaadsete näriliste näitel. Tutvuvad liikide välimuse, eluviisiga ning uurivad hiirelaadsete näriliste seost inimtegevusega. Õpilased määravad hiirelaadsete näriliste liike nahkade ja topiste järgi.

Programmi käigus tutvuvad õpilased maavarade, nende omaduste ja kasutamisega igapäevaelus. Rühmatöös lahendavad õpilased ülesandeid tähtsamate maavarade omaduste ja tunnuste, põlevkivi kasutusalade ja inimese kehas leiduvate mineraalide kohta ning maavarade kasutamisest igapäevaelus (tarbekaubad, mobiiltelefonid, tehnika, energeetika jm). Programmis käsitletakse ka maavaradega ja kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme. Programm toimub TÜ loodusmuuseumi õppeklassis ja püsinäitusel.

Õppeprogrammis tutvustatakse loomastiku mitmekesisust ja kaitset. Praktilistes rühmatöödes uuritakse loomastiku rühmi, nende tunnuseid ja eluviisi, tähelepanu pööratakse haruldaste liikide kaitse küsimustele ja loomadega seotud keskkonnaprobleemidele. Arutatakse jätkusuutliku käitumise ja elurikkuse kaitse tähtsuse üle. Programm toimub rühmatööna seitsme erineva teemaga. Praktiliste rühmatööde ülesannetes uuritakse erinevate näriliste kohastumisi erinevates elukeskkondades, nende keskkonnaprobleeme ja kaitset, võrreldakse mardikate eluviisi (sh toitumist ja elupaiku, vastseid), lindudest uuritakse kanaliste tunnuseid ja elupaiku looduses, mida saab teha nende kaitseks. Tutvutakse sabakonnaliste liikide ja ohustatusega Eestis ja maailmas, määratakse mere ja magevee karpe, milline on nende roll ökosüsteemis, võrreldakse loomade sarvi, uuritakse loomade skelette. Tutvutakse loomadega loodusmuuseumis.  

Õppeprogramm „Looduse mitmekesisus eri kooslustes“ viib gümnaasiumiõpilased looduse õpperajale, kus uuritakse Eesti erinevaid looduskooslusi, nende elurikkust ja kujunemist mõjutavaid keskkonnategureid. Praktiliste välitööde käigus teevad õpilased taimede, loomade ja seente vaatlusi, uurivad mullaprofiili ning võrdlevad erinevate koosluste liigirikkust ja keskkonnatingimusi. Programmi käigus arutletakse ka inimtegevuse mõju üle loodusele ning looduskaitse ja kestliku arengu olulisuse üle.