Õppeprogrammid

Ülevaade meie päikesesüsteemist.

Päikese roll päikesesüsteemis.

Maa teeb tiiru ümber Päikese aastaga (365 päeva) ja pöörde ümber oma telje ööpäevaga (24 tundi), Maa kujuteldav pöörlemistelg on võrreldes Maa orbiidi suunaga (ümber Päikese) kaldu 23,5 kraadi. Kuna Maa tiirleb ümber Päikese, on pöörlemistelg kogu aeg ühele poole kaldu. Kui põhjapoolkera on Päikese poole kaldu, on põhjapoolkeral suvi. Kui põhjapoolus kaldub Päikesest eemale, on nendes riikides talv. Lõunapoolusel on aastaajad vastupidised. Maa telje kalle on aastaaegade peamine põhjus (lühivideoklipp: esitleb teiste planeetide kaldeid ja pöörlemisi).

Taimede elutsükli muutused on seotud aastaaegadega, näiteks puude lehte minek kevadel, lillede õitsemine suvel ning lehtede närbumine sügisel. Aastaajaliste muutuste mõistmine aitab aru saada ilma ja kliima muutustest.

Õpilased tutvuvad õpikojas looduslike ja tehisainete näidistega ja kuulavad selgitusi:

aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega; taimed, loomad ja seened erinevatel aastaaegadel; kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus. 

Aktiivõppe käigus avastavad õpilased looduses märke, muutusi erinevatel aastaaegadel. Retke jooksul täidetakse tööleht (vajadusel, võimalusel tehakse fotosid).

Retk lõpeb tagasiside ringiga, selgitamaks, kas eesmärgid said täidetud.

Programmi tutvustab ilmaga seonduvaid põhimõisteid ja selle mõju elusloodusele ning inimesele. Lapsed uurivad, kuidas ilm meie ümber muutub ning millised tegurid ilma kujundavad. Lapsed saavad teha lihtsamaid ilmavaatlusi, mõõta õhutemperatuuri ja tuule kiirust ning vaadelda pilvisust ja erinevate ilmastikunähtuste esinemist. Ühise arutelu käigus püüame jõuda järeldusteni, kuidas erinev ilm elusloodust (taimi, putukaid, linde ja metsloomi) mõjutab. . 
Programmi teises pooles tehakse lihtsaid katseid vee ja jääga. Lapsed õpivad tegema järeldusi, kuidas erinevad ilmastikunähtused tekivad. Nad saavad ise katsetades teada, mis kaasneb ilma jahenemise või soojenemisega. Piltkaartide põhjal arutletakse läbi erinevad elulised olukorrad. Nende põhjal teevad lapsed järeldusi, kuidas inimene mõjutab kliimat ja kliima muutumine meie igapäevaelu. 

Programm viib kokku matemaatikas õpitu päris looduses eksisteerivaga. Milliseid kujundeid võib leida metsa alt ja õue pealt? Kui pikad või rasked on matkal kohatud loodusobjektid? Eriti põnevaks läheb, kui püüame puude ja põõsaste kõrgust ära arvata. Anname esmalt hinnangu ja seejärel kontrollime tulemust mõõtmise teel. Oskus täpselt mõõta nõuab harjutamist. Loendame hulkasid, olgu selleks linnud parves, puud metsatukas või hoopis sipelgad pesas. Kuidas jõuda tulemuseni, mis vastab tegelikkusele? Läbi mängude harjutame liitmist-lahutamist saja piires. Me ei unusta ka loodusõpetust ja teeme tutvust retke käigus kohatud liikidega. Kuna liigume looduses, annab programmil osalemine ka lastele vajalikku füüsilist koormust.

Kala on toit, mis paljudele lastele ei maitse. Käesoleva õppeprogrammi eesmärk on kalaga rohkem sõbraks saada. Tutvustatakse Eestis elavaid kalu, kalade bioloogiat, võimalusi kalade püüdmiseks ning söögiks tarvitamiseks.

Programm algab ülevaatega kalade ehitusest ja kohastumustest. Määraja abil harjutatakse liikide määramist ja saadakse selgeks Eestis enamlevinud kalaliigid. Näitlike püügivahendite abil tehakse tutvust erinevate kalapüügi võimalustega. Õpitakse, millistel lihtsatel kodustel viisidel on võimalik kala toiduks valmistada. Toimub ühine kala söömise ja kokkuvõtete ring.