Õppeprogrammid

Muuseumitund käsitleb läbi praktiliste tegevuste ajaloo uurimist ning tutvustab allveearheoloogiat kui ajalooteaduse haru ja allveearheoloogide tööd. Meeskonnatööna tutvume laevavraki uurimisega, tegeleme eriilmeliste ajalooliste esemetega ning nende lugudega ühe laevahuku juhtumi raames. Arutleme arheoloogide keeruliste valikute üle ja analüüsime, kuidas mõjutavad laevavrakid merekeskkonda. 

Õppekäigul uurime Aidu karjääri tehismaastikku: kuidas kaevandamine kujundab maastikku, millised on rekultiveerimise viisid ning kuidas loodus taastub. Teeme kohapealseid vaatlusi ja  võrdleme eri kanalite seisundit. Arutleme energia- ja loodusvarade kasutuse mõjude ning loodus- ja sotsiaalmajanduslike seoste üle Eesti näitel. 

Õppekäigul uurime Aidu karjääri tehismaastikku: kuidas kaevandamine kujundab maastikku, millised on rekultiveerimise viisid ning kuidas loodus taastub. Teeme kohapealseid vaatlusi ja  võrdleme eri kanalite seisundit. Arutleme energia- ja loodusvarade kasutuse mõjude ning loodus- ja sotsiaalmajanduslike seoste üle Eesti näitel. 

Õpperetk Selisoos, kus uurime raba kui ökosüsteemi struktuuri ja talitlust: vee- ja aineringet, süsiniku sidumist, elustiku kooslusi ning inimmõjusid. Töö toimub rühmades välisvaatluste, mõõtmiste (sh pH), proovivõttude ja lühikese väliuuringu vormis; tulemused tõlgendatakse kohapeal. 

Õpperetk, kus uurime kõrgraba kui elupaika: maastikuvormid (puisraba, lageraba, älves, laugas, soonik, jäänukjärv), rabataimed (nt turbasammal, kanarbik, sookail, küüvits, jõhvikas, huulhein, hanevits, tupp-villpea) ja loomastik (putukad, kahepaiksed/roomajad, linnud, imetajad). Läbivalt arutleme, miks rabad on inimestele ja ökosüsteemidele tähtsad (puhas vesi, süsiniku sidumine, marjad, turba kasutus, loodusturism) ning kuidas neid hoida.