Õppeprogrammid

Rollimängu abil õpitakse kriitilist mõtlemist, kui tutvutakse inimeste erinevate maailmavaateliste seisukohtadega seoses kliimamuutustega. Üheskoos arutletakse, mida on juba tehtud elu jätkusuutlikkuseks ja kuidas saab igaüks sellesse panustada.

Põhja-Kõrvemaa – Eestimaa Šveits – pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks.

Tere tulemast Eestimaa kõige suuremale nõmmele! Mis on nõmm? Vastuse leiad just siit, tuulte ja kanarbiku lõhnade väljalt, mille sarnast võid leida kaugelt Lapimaalt. Kuidas on Jussi Nõmm tekkinud ja kas nõmm ilma inimeseta saab olla nõmm? Jussi Nõmme kultuuri ja looduslood viivad meid ajas tagasi ja toovad tänapäeva. Nõmme taime ja loomariik hoiab endas paljusid looduskaitse all olevaid liike. Nõmme liivane teerada viib meid edasi nõmme metsadesse, kus ootavad oma ilus metsajärved. Jussi järvede vaheline maastik on põnev ja vaheldusrikas igal aastaajal, kus saab ennast proovile panna oosidele tõusmise ja laskumisega. 

NB! Jussi rada asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal, seepärast on osadel päevadel aastas rajal liikumispiirang. Kuupäeva kokkuleppides uurime eelnevalt, et sel ajal piirkond avatud oleks.

Õpime kliimamuutustega kaasnevaid looduslikke ja sotsiaalseid protsesse mõistma ning võimestame teineteist lahenduste suunas samme astuma. Töötoas toimub süstemaatiline õpe kliimamuutuste lahti mõtestamiseks, mis ühendatakse osalejate loominguga. Väljundina valmib plakat, mis kujutab erinevaid kliimamuutuste põhjustatud looduslikke ja sotsiaalseid protsesse.

Programmis on kasutusel töötoa formaat „Kliimakollaaž“ (Climate Fresk), mille on arendanud samanimeline organisatsioon, tuginedes IPCC kliimaraportitele.

Uues püsiekspositsioonis „Sissejuhatus Eesti disaini“ olevaid esemeid lähemalt uurides saadakse aimu mõttelaadi muutumisest Eesti disainis viimase saja aasta jooksul. Seejärel pannakse paika kriteeriumid, mida tuleks arvestada jätkusuutliku disaini juures, et valida välja kolm kõige keskkonnasõbralikumat eset. Lõpuks teeb iga grupp ühe eseme kohta põhjalikuma uuringu ja toob välja, mida ta muudaks selle eluringis, et seda veel jätkusuutlikumaks muuta.

Õppeprogrammi põhiteemaks on pinnavorm - mis see on? Mis (ja kes) tekitavad pinnavorme? Kas ja kuidas pinnavormid kaovad? Läbi rühmatööde ja töölehtede täitmise õpitakse tundma erineva tekkega pinnavorme - mandrijää tekkelised (glatsiaalsed, glatsilimnilised, glatsiflufiaalsed); biogeensed; inimtekkelised; kosmogeensed - ning setteid (moreen, savi, kruus jne). Teadmisi lihvitakse umbes 4 km pikkuse retke jooksul, kui tutvustakse erinevate Karulale iseloomulike pinnavormidega: oosmõhn, mõhn, tasandik, otsmoreen, uhtorg.