Õppeprogrammid

Keemia õppimine aitab mõista puhta looduskeskkonna ja tervise seoseid, kujundab õpilaste vastutustunnet ja austust looduse vastu ning arendab oskust hinnata oma otsustuste või tegevuse otseseid või kaudseid tagajärgi.

• Anorgaaniliste ainete keemiliste omaduste programm aitab omandada oskust mõista  keemiaalast teksti, mõtestada ja korrektselt kasutama keemiasõnavara ning märksüsteemi, mõista erinevate aineklasside vahelisi (alused, happed, oksiidid, soolad) seoseid.
• Arutleme, millise keskkonnaga on looduslikud veekogud ja miks on probleemiks ookeanide hapestumine.
• Arutleme hapniku omaduste ja rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses, osoonikihi hõrenemise keskkonnaprobleemina, kasvuhooneefekti tekkemehhanismi üle, millised gaasid mängivad rolli kliimasoojenemisel.
• Õpilane määrab lahuse keskkonda kasutades erinevaid indikaatoreid ja tuvastab neutraalse lahuse; teeb läbi oksiidi saamise katse lihtaine põlemisreaktsioonil, mille järgselt arutletakse süsihappegaasi eraldumise inimtekkelisi põhjuseid ja kuidas saab seda protsessi vähendada.
• Õpilane viib läbi reaktsioone erinevate aineklasside vahel ja määrab reaktsiooni tunnused; viib läbi vesiniku saamise ja tõestamise katse ning arutleme, miks ei tasu seda katset majapidamis kemikaalidega läbi viia ja millist tervise- ja majanduslikku kahju võib selle tagajärjel tekkida. Millist kahjulik mõju nende ainete kasutamine looduskeskkonnale tekitab.
• Õpilane kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

NB! Kaasa vahetusjalanõud!

Tänapäeval me teame, et nii eluta kui elusloodus koosneb samadest keemilistest elementidest. Elusorganismid koosnevad peamiselt veest ja orgaanilistest ainetest nagu süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduses domineerivad lihtsama ehitusega anorgaanilised ained. Elus ja eluta loodus on aineringe kaudu omavahel tihedalt seotud.

III kooliasmes :

• Arutleme elementide esinemisvormi üle erinevates ühendites, mis on ioonid ja kuidas need tekivad, kuidas tuvastada inimsilmale nähtamatuid osakesi, mis on keemiline reaktsioon, kuidas seda ära tunda, miks on vaja teatud elemente inimese tervise seiukohalt ja kus neid inimeses leidub.
• Praktikumis viib õpilane läbi kvalitatiivse analüüsi kolme metalliiooni kohta rohelises taimes ja mõnes kaltsiumkarbonaati sisaldavas looduslikus objektis. Enne keemiliste katsetega alustamist püstitab õpilane hüpoteesi, milline objekt sisaldab rohkem ioone. Katsete käigus omandab õpilane oskusi mitmete keemialaboris kasutatavate vahenditega ümberkäimiseks.
• Laboritöö lõpuks kontrollib õpilane oma hüpoteesi paikapidavust.

Gümnaasiumi astmes:

• Arutleme ioone sisaldavate lahuste tekke polaarsete ja ioonsete ainete lahustumisel; ioonidevaheliste reaktsioonide lahustes, nende kulgemise tingimuste üle.
• Praktikumis viib õpilane läbi ioonidevahelised reaktsioonid lahustes ja vormistab need reaktsioonivõrrandite näol.
• Kvalitatiivse analüüsi käigus saadud tulemuste kohta täidab ka tabeli ning teeb järeldused tabeliandmetele ja reaktsioonivõrranditele toetudes.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

Keemiaõppega omandavad õpilased lihtsa, kuid tervikliku arusaama looduses ja tehiskeskkonnas kulgevatest ning inimtegevuses kasutatavatest keemilistest protsessidest, nende vastastikustest seostest ja mõjust elukeskkonnale. Tähtsad on igapäevaelu probleemide lahendamise ja asjatundlike otsuste tegemise oskused, mis on aluseks toimetulekule looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas, mis omakorda tagavad jätkusuutliku arengu.

Tuntumad metallid õppeprogrammiga:

• tutvuvad õpilased metallide iseloomulike omadustega;
• saavad ettekujutuse metallilisest sidemest;
• võrdlevad metallide füüsikalisi omadusi;
• hindavad tuntumate metallide ja nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ning keemiliste omadustega;
• teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide aktiivsuse uurimiseks, metallidele iseloomuliku leegivärvuse uurimiseks ning metalli tiheduse ja ruumala seostamiseks.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii maal kui ka universumis. Õppeprogerammis "Vee analüüs " õpime lähemalt tundma seda nii tavalist, aga samas ka ebatavalist ühendit:

• Räägime, mis on keemilises mõistes puhas aine ja mis on segu, millest koosneb vesi ja mida võib sisalduda seal peale vee molekulide.
• Arutleme, millistest osakestest ained võivad koosneda ja miks.
• Praktilises osas on õpilasele antud 6 erinevat veeproovi, mille kohta peab ta kõigepealt püstitama  hüpoteesi ning seejärel uurima erinevate veeproovide füüsikalisi ja keemilisi omadusi: värvus/läbipaistvus, elektrijuhtivus, hägusus, pH. Mõõtmisteks kasutatakse nii keemilisi ühendeid, kui Vernieri andmekogujaid, kui ka lihtsalt välist hindamise meetodit. Esimese katsete vooru järgselt peab õpilane kontrollima oma hüpoteesi paikapidavust.
• Praktikumi teises osas uuritakse ioonide sisaldust võetud vee proovides. Seejärel kontrollitakse õpilase hüpoteesi teistkordselt.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

Õppeprogrammis  tutvutakse Sinimägede maastikukaitsealaga ning töölehe abil otsitakse  vastuseid Sinimägede maastiku, mägede tekke, taimestiku ja olude kohta. Meetoditeks on õpilaste grupitöö ja ajurünnak, kokkuvõtete tegemisel analüüsitakse koos läbi vastused.