Õppeprogrammid

Kevad on aeg, mil loodus ärkab ja tärkab. Programmi käigus tutvume kohalike lindude pesaeluga ja meisterdame linnupesi. Võrdleme puslepiltide abil valitud rändlindude välimust, näiteks kuidas eristada kuldnokka ja musträstast. 

Programmi tutvustab ilmaga seonduvaid põhimõisteid ja selle mõju elusloodusele ning inimesele. Lapsed uurivad, kuidas ilm meie ümber muutub ning millised tegurid ilma kujundavad. Lapsed saavad teha lihtsamaid ilmavaatlusi, mõõta õhutemperatuuri ja tuule kiirust ning vaadelda pilvisust ja erinevate ilmastikunähtuste esinemist. Ühise arutelu käigus püüame jõuda järeldusteni, kuidas erinev ilm elusloodust (taimi, putukaid, linde ja metsloomi) mõjutab. . 
Programmi teises pooles tehakse lihtsaid katseid vee ja jääga. Lapsed õpivad tegema järeldusi, kuidas erinevad ilmastikunähtused tekivad. Nad saavad ise katsetades teada, mis kaasneb ilma jahenemise või soojenemisega. Piltkaartide põhjal arutletakse läbi erinevad elulised olukorrad. Nende põhjal teevad lapsed järeldusi, kuidas inimene mõjutab kliimat ja kliima muutumine meie igapäevaelu. 

Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse tundma haavapuu rolli ökosüsteemis ja inimese elus. Isetegemise kaudu õpitakse tundma haavapuidu omadusi, tutvutakse ühepuupaadi ehk lootsiku loomise protsessiga, Soomaa piirkonna kultuuripärandiga ning teadvustatakse lootsiku olulisust Soomaa piirkonna inimeste elus.

Mänguliste ja osalust toetavate elementidega tutvutakse vee olemusega ning arutletakse vee leidumist looduses ka elusorganismides. Koos uuritakse loomade kohastumusi oma elukeskkonnas. Arutletakse vee ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise olulisuse üle.

Rühma koostöös püütakse Saadjärve kaldaveest veeselgrootuid, vaadeldakse neid ning määramistabelit kasutades antakse neile nimed. Räägitakse veeselgrootute tähtsusest veekeskkonnas ning nende rollist järve toitumisahelas. Arutletakse järve elustiku seoste üle inimesega - järveelustik kui osa inimese toidulauast, inimese mõju järveelustikule.