Õppeprogrammid

Õppeprogrammis käsitletakse kivimite ja mineraalide mõistet, põhiomadusi, paiknemist maapõues ja tekkimist geoloogilistes protsessides. Õpitakse tundma levinumate mineraalide (kivimit moodustavad) ja maakmineraalide (metallitoore) esinemisvorme ja nende rakendamise võimalusi. Uuritakse Eesti kivimite ja setete mineraalset koostist ja maavaralist potentsiaali. Katsega vaadeldakse mineraali kristallide teket keemilise sadestumise teel üleküllastunud lahustest. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama, kuidas jätkusuutlik tarbimiskäitumine ja uued tehnoloogiad võimaldavad vähendada maapõue kasutusest tulenevat mõju looduskeskkonnale ja säilitada loodusvarasid.

Õppeprogramm annab võimaluse läbi praktiliste tegevuste uurida mulda kui olulist elukeskkonda ja loodusressurssi. Käsitletakse mulla/huumuse teket, koostist, ja omadusi. Uuritakse mullaprofiili mullakaeves, kirjeldatakse erinevaid mullahorisonte, määratakse sõrmeprooviga mulla lõimis ja mõõdetakse mulla näitajaid Vernieri sensoritega. Mulla ja lähtekivimite koostist uuritakse stereomikroskoobiga, määratakse põhilised mineraalid, lagunemata taimeosad ja mullaelustikku. Arutletakse muldade hävimise põhjuste ja selle peatamise võimaluste üle. 

Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama mulla uurimise, hoidmise ja kaitse vajadustest, et tagada elutähtsa pedosfääri elurikkuse säilimist ja kestlikku arengut.

Õppeprogrammis käsitletakse kivimi ja mineraali põhiomadusi, nende paiknemist maapõues ja tekkimist geoloogilistes protsessides. Õpitakse tundma erinevaid tard-, moonde- ja settekivimeid ning enamlevinud mineraale. Arutletakse kivimite/mineraalide uurimise vajadust ja majanduslikku tähtsust ning nende kasutamisest tulenevat mõju looduskeskkonnale. Katsega vaadeldakse mineraali kristallide teket üleküllastunud lahusest. Õpilased saavad praktilise kogemuse kivitöötlemisest. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust maapõue uurimise ja kasutamise vajalikkusest ning kuidas säästliku tarbimise ja taaskasutusega vähendada maapõue kasutust ja sellest tulenevat mõju looduskeskkonnale.

Õppeprogrammis käsitletakse elu tekke ja päritolu teaduspõhiseid hüpoteese ning evolutsiooniprotsessi kulgu paleontoloogiliste tõendite ehk fossiilide leidude  põhjal. Õpilased koostavad evolutsiooni ja globaalsete sündmuste rea geoloogilisel ajaskaalal. Vaadeldakse fossiilide esinemisvorme ning kunagiste eluvormide baasil tekkinud biogeenseid kivimeid kui olulist maapõue loodusressurssi. Õpilased uurivad, määravad ja kirjeldavad Eesti fossiile ning seostavad nende esinemist Eesti geoloogilise ehituse ning evolutsiooni etappidega. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust evolutsiooni arengu ja elurikkuse muutlikkuse ning globaalsete protsesside vahelistest seostest kujundades säästvaid ja jätkusuutlikke hoiakuid looduse mitmekesisuse ja elurikkuse säilitamiseks.

Programmi käigus räägime asulate tekkimisest ning paneme ise kokku neli erinevat külatüüpi miniatuursete külamudelite abiga. Selle käigus uurime, mida on asulates inimestel eluks vaja ning millise jälje jätab nende tegevus ning kuidas on seda võimalik vähendada.