Maakond
Hind
Keel
Sihtgrupp
Keskus
Grupi suurus
Kvaliteedimärgis
Õppeprogrammi käigus tutvuvad õpilased lühidalt Maa ehituse põhijoontega ja olulisimate geoloogiliste protsessidega – laamtektoonikaga ning Eesti geoloogilise ehituse ja põhiliste kivimitega ja nende levikuga. Kivimitest ja setenditest tutvutakse graniidi, gneisi, savi, fosforiidi, argilliidi, liivakivi, põlevkivi, lubjakivi ja dolomiidiga. Programmi käigus täidetakse tööleht, mille õpilased saavad kaasa. Programm toimub muuseumi õppeklassis ja näitusesaalides.
Programmi käigus tutvuvad osalejad sissejuhatavas osas vee peamiste omaduste ning veeringega. Programmi põhiline tegevus on seotud jõe osade nimetuste ning täpsemalt Emajõe lisajõgede nimedega. Õppepäeva jooksul liigutakse mööda jõe kallast ning mõõdetakse sobivates kohtades erinevaid jõe(vee) omadusi. Mõõtmiste rohkus ja keerukus sõltuvad osalejate vanusest ja huvist (ilmastikuolud, temperatuur nii vees kui õhus, jõe laius, jõe põhja reljeef); samuti tutvutakse jõeäärse taimestikuga ning arutletakse ja/või otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas inimesed ohustavad Emajõge.
Toimumiskoht: Emajõe kaldal Jänese matkarajal Tartus; vajadusel on võimalik õppepäeva kohandada ka mõne teise jõe oludega, kus on võimalik edasi-tagasi liikuda ja jookseb mõnest väiksemast kraavist või lisajõest vesi peajõkke
HETKEL PROGRAMMI EI PAKUTA
Programmi eesmärk on tutvuda erinevat tüüpi märgaladega, arendada meeskonnatöö oskusi ja õppida koostama kokkuvõtet ning seda esitlema. Programmi näol on tegemist bussireisiga koos peatustega ja töölehe täitmine reisijuhi selgituste põhjal. Peatuskohti võib valida vastavalt soovile. Näidisteekond (programmileht): • Vooremäel on väga hästi vaadeldav Võrtsjärve roostik, Väikese – Emajõe suue, linnamägi. • Helme ordulinnuse varemed – kui soovite luua seoseid ajalooga ja käia Helme koobastes. • Teringi raba – raja pikkus on 4,5 km, läbides nii metsa kui soo. RMK Sakala keskusest eelneval kokkuleppel võimalik tellida giiditeenust. • Taagepera loss – võimalus teha ekskursioon lossis ja süüa lõunat. Väga olulised on järeltegevused koolis - iga rühm teeb päevast kokkuvõtte ja koostab klassile esitluse.
Õppeprogrammi käigus saadakse kogemus vee-elukeskkonna ja -elustiku uurimisest, arendatakse vaatlemis-, märkamis- ja koostööoskust. Tehakse vaatlusi: mõõdetakse vee temperatuuri ja happesust, võimalusel ka veekogu sügavust ja Secchi kettaga vee läbipaistvust. Rühmatööna teostatakse kahvapüüki. Õpitakse määrajate kasutamist, määratakse selgrootute liigid/rühmad ja toitumistüüp. Hinnatakse uuritud veekogu selgrootute mitmekesisust ja veekogu seisundit. Arutletakse vee-elustiku mitmekesisuse tähtsusest looduses ja inimese elus.
Programm tutvustab Eesti kalaliike nii rannikumeres kui siseveekogudes. Läbi erinevate tegevuste õpitakse tundma meie kaladele iseäralikke tunnuseid ning käitumisviise, veekogu kui elukeskkonna säilimise riske, mis on kalapüügiseadus ja kuidas see kalapüüki reguleerib. Õppeprogrammi jooksul mängime kalapüügi ja kalade kirjelduse mänge. Tutvutakse haruldaste liikidega ja arutletakse, miks on vaja loodust kaitsta ja kuidas igaüks seda teha saab.