Õppeprogrammid

Õppeprogrammi raames vaatlevad õpilased stereomikroskoobi (binokulaar) abil erinevate taimede juuri  ja nendel elavaid mikroorganisme (mügarbakterid, mükoriisaseened). Neile tutvustatakse erinevaid taimeliike, mille juured elavad sümbioosis mikroorganismidega ning juhitakse tähelepanu, kuidas ära tunda taimejuuri, mis on kasulike mikroobidega nakatunud. Arutletakse taimede ja mikroorganismide vastastiku kasulike suhete olemusest, mõjust teineteisele ning ökosüsteemile. Praktilise töö käigus omandavad õpilased teadmisi stereomikroskoobiga töötamiseks, taimejuurtest preparaatide valmistamiseks, vaatlemisel nähtu põhjal olulisemate detailide kirjalikuks visualiseerimiseks.

“Meelemängud” on lõbus ja aktiivne õpituba koolieelikutele vanuses 4-5. eluaastast. Uurime ja katsetame, kuidas toimivad inimmeeled. Kas tunneme kombitavad esemed ära, kui neid silmadega ei näe? Kas tajume maitset, kui parasjagu lõhna ei tunne? Kumb kuuleb paremini, kas inimene või konn – ehk kuidas erineb inimese maailmataju loomade omast? Peeglilabürint, sosinataldrikud ja näoviilutaja avastuskeskuse ekspositsioonil loovad meeldejääva kogemuse, mis ühendab mängu, teaduse ja loovuse. 

Lapsed õpivad, kuidas erinevad meeled aitavad meil maailma mõista, ja kuidas loomadel võivad need olla hoopis teistsugused. Tegevused toetavad koolieelse õppekava matemaatika ja loodusõpetuse teemasid, arendades lapse tähelepanu, keelekasutust ning analüüsioskust.

8. klassi õpilased õpivad tundma peamiselt viljaka mullaga laane- ja palumetsade, vähemal määral rabamänniku, raba ja kõdusoo metsa taimeliike Paunküla Maastikukaitsealal. Läbitakse vahelduva maastikuga matkarada pikkusega 5,5 km, kus õpitakse sambla-, rohttaime-, puhma-, põõsa- ja puuliike eristama nende välisehituse järgi ja arutletakse, kuidas nad on kohandunud oma kasvukohaga. 

Õppekäigul aianduskooli parki ja aeda kogutakse ning õpitakse tundma erinevaid materjale, millest saab valmistada komposti ja mille alusel neid biolagunevaid jäätmeid jagatakse „rohelisteks“ ja „pruunideks“. Praktilise töö käigus segatakse kokku kompostimiseks sobivad materjalid. Saadakse teada, kuidas toimub kompostis lagunemisprotsess. Arutletakse, miks on kompostis vajalik vee sisaldus ja miks on vaja komposti liigvee eest kaitsta? Miks tuleb komposti pidevalt liigutada, õhustada ning miks peab kompostis temperatuur tõusma 65 °C-ni? Mõõdetakse kompostihunniku temperatuuri ja niiskuse sisaldust. Tutvutakse erinevate kompostikastidega, mida saab kasutada koduaias, analüüsitakse nende häid ja halbu omadusi. Õpitakse tundma komposti kasutamise võimalusi ning uuritakse selle mõju mullale.

Õpitoa alguses tutvustab väikestes rühmades päikese- ja tuuleenergiat, ühendades loodusõpetuse, füüsika ja matemaatika teadmised, et näidata Päikeselt pärineva energia muundumist elektriks. Programmis moodustame 2–6-liikmelised rühmad, et koostada vooluringide jada- ja rööpühendusi, mõõta voltmeetriga pinget. Seejärel viib iga rühm läbi 6-7 katset päikesepaneelide efektiivsuse uurimiseks. Orienteerumismängu õpikeskkonnana kasutatakse avastuskeskuse ekspositsioone „Solaride ja päikeseenergia“, „Meie energia lugu“, „Energosfäär“  ja elektri- ning magnetismi püsiekspositsiooni. Orienteerumismängu ülesannete abil arendatakse loogilist mõtlemist ja matemaatika oskusi. Lõpuks esitlevad kõik meeskonnad oma tulemusi, harjutades esmalt esinemisoskusi, suhtlemist ja meeskonnatööd.