Õppeprogrammid

Õppepäeva jooksul saadakse teoreetilisi teadmisi soode arengust, rabast ja selle elustikust ning praktilisi kogemusi laboris ja rabas liikumisel. Päeva alustatakse Kohila Keskkonnahariduse Keskuses 1,5 h programmiga, sh paaristöö turbasambla kui tähtsaima rabataime uurimiseks nii binokulaari kui mikroskoobiga. 

Programm jätkub õppekäikudega: 1) turbakaevandamise alale, 2) rekultiveeritud turbaväljale Hageris, 3) Rabivere raba laukaalale (ilma laudteeta); 4) piknik RMK puhkealal koos liikumismängude ja juhendaja pajatusega põnevatest leidudest Rabivere rabas, 5) Kõnnu järveni ja ümber selle. Õppematkal tutvuvad õpilased mh rabametsa, puisraba, lageraba, tüüpiliste rabataimede, laugasjärve, älve, turba kaevandamise võtetega läbi aegade. Õppepäev lõpeb kokkuvõtetega saadud teadmistest. 2. osa kestus bussisõiduga kokku 4,5 h.

Kuna Eesti metsad on eripalgelised, siis kasutatakse nende iseloomustamiseks metsatüüpe. Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel. Programmi kestel saame teada millised on põhitõed mulla ja metsakasvukohatüüpide vahel. Millist mulda kasvamiseks eelistavad kased ja kas rabas kasvades on nende kasvujõud sama suur kui viljakas laanemetsas?  Miks liivases nõmmemetsas kasvavad männid 10 meetri kõrguseks aga liivases palumetsas kõrguvad 30 meetrini? Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabametsad ja lodumetsad.

4-tunnise programmi jooksul õpilased lahendavad rühmadena praktilisi maa-elu teemalisi matemaatika ülesandeid. Vaja on maatükk mõõta, kuuse kõrgust hinnata, vahtrapuu mahtu arvutada, hobuse kopli puitmaterjali vajadus arvutada jne. Üheks ülesandeks on arvestada toiduainete koguseid ja lõkkel endale toitu küpsetada. Õpilased orienteeruvad ümbruses kaardi abil ja liiguvad ringi matkatõukeratastega. Peale ülesannete vastuste kontrollimist, arutletake säästva transpori võimaluste üle ning vaadatakse näitlikku videot.

KIK toetab 2025/2026 õppeaastal programmi läbiviimist

Programmi käigus tutvutakse Nõmmeveski, Joaveski ja Vasaristi jugadega, Nõmmeveski hüdroelektrijaama varemete, Joaveski puupapivabriku varemete, Nõmmeveski kanjonoru ja Vasaristi karstijõega. Räägitakse jõgedest, karstinähtustest, vee uuristavast tegevusest, veejõu kasutamisest inimeste poolt ja sellest tulenevatest keskkonnaprobleemidest ja täidetakse töölehti. 

Broneeri siin: https://vesipapp.com/registreerimine/

Programmi eesmärgiks on pöörata tähelepanu kaupadele ja teenustele, mis ökosüsteemid inimesele pakuvad. Et märgata ja väärtustada ka neid kaupu ja teenuseid, mida muidu väärtustada ei osata. Tegemist on laiapõhjalise väärtuskasvatusega, mille abil näidatakse, et looduskaitse ei ole asi iseeneses, vaid looduse hoidmisel on oluline roll inimeste elukvaliteedi säilitamises. Loodusressursside mõistlik kasutus ja säästlik eluviis aitavad säilitada ressursse nii praegustele kui järeltulevatele inimpõlvedele. Märksõnad - ökosüsteem, ökosüsteemiteenused: varustusteenused (nt. puit, liiv, vesi, energia, marjad jne), kultuuriteenused (õppe-, teadus- ja loometegevused),  säilitus- ja tugiteenused (elupaigad, tolmendamine, bioloogiline mitmekesisus, vee isepuhastumisvõime jm), inimeste heaolu.