Õppeprogrammid

Kuidas saab inimene teda ümbritsevast keskkonnast infot või avastab uusi asju? Kogu info väliskeskkonnast saab inimene oma meelte kaudu. Mängulises ja uurimuslikus õhkkonnas Tartu Ülikooli muuseumis avastame oma meeli ja paneme meeled proovile. Muuhulgas vaatame Camera Obscurat ja valguste segunemist, liigume läbi lõhnu tulvil salakäigu, proovime kompimise abil objekte ära tunda, teeme lõbusaid katseid heliga ning testime, kui paljud meist on supermaitsjad. 

Õppeprogrammi peamine eesmärk on teada saada, kes on putukas ja kuidas putukat eristada teistest pisikestest loomadest. Selle uurimisel avaneb suur vormide ja värvide mitmekesisus, mille keskel leitakse, mis on putukaks olemise ühisosa. Uurimisküsimustele vastamiseks võetakse appi putukakollektsioonid, binokulaarid ja töölehed, mis lisaks sisulistele teadmistele arendavad loovust, käelist osavust ja numbrite tundmist.

Matk algab Suitsu tee ja Rõõmu - Viira tee ristumiskoha äärest koos retkejuhi ja jahikoeraga. Vaadeldakse looduses metsloomade tegevusjälgi: jäljed, magamiskohad, toitumisjäljed, väljaheited. Õpitakse tundma metsloomade jälgi ja võrreldakse neid koerajälgedega. Jahimajas õpitakse tundma metsloomi, vaadeldakse topiste, nahkade ja sarvede abil loomade välisehitust. Meisterdatakse 7 metslooma jäljeaabits. Õpitu kinnistamiseks tehakse liikumismänge.

Õppeprogrammi raames tutvutakse eksootiliste putukatega (nt hiid-raagritsikas), keda lähedalt uurides suureneb looduskontakt lapse ja looduse vahel. Üheskoos arutletakse teemadel nagu putukate tähtsus maailmas (nii inimese kui looduse seisukohast) ja hirm putukate ees. Tunni teises osas saavad õpilased mikroskoopide abil lähemalt tuttavaks putukate kehaosadega - rühmatööna vaadeldakse tiibu, silmi, jalgu. Kogu õppeprogrammi vältel rõhutatakse looduse mitmekesisust ja jätkusuutliku eluviisi sõnumit. Õppeprogrammi lõpus voolivad õpilased omale meelepärase putuka.