Õppeprogrammid

60-minutiline juhendatud programm 10.–12. klassi õpilastele. Juhendaja jutustab papagoide eluviisidest, kohastumustest ja rollist troopika ökosüsteemis konkreetsete keskuse lindude juures. Programm sisaldab juhendatud vaatlust, demonstratsiooni (tegelikud CITES sertifikaadid ja jalarõngad) ning avatud arutelu kohaliku keskkonna dilemmaprobleemi üle. Käsitleb GRÕK bioloogia IV kursuse „Inimene ja keskkond" teemasid — ökoloogia ja keskkonnakaitse.

• Liigierinevused ja käitumisökoloogia: kuidas anatoomia (nokk, jalad, lennuaparaat) ja kognitiivsed võimed kujundavad toitumist ning “rääkimist” kui sotsiaalset õppimist.
• Heaolu raamistik:  uuemad heaolumudelid (afektiivse seisundi rõhk); stressi bio-psühholoogilised markerid käitumise kaudu.
• Treening ja psühholoogia:  õppimisteooria põhimõtted, valest treeningust tulenevad riskid (hirm, agressioon).
• Eetika ja õigus: päritolu (metsik vs kasvatatud), CITES ja legaalsus, varjupaik/adopteerimine vs ost; tarbimisvalikute mõju, “nõudlus-olla” seos; heaolustandardid kodus.
• Praktika: juhendatud vaatlus ja turvaline kontakt; treeningu-demonstratsioon (sihtmärgi järgimine, käskude generaliseerimine).

60-minutiline süvendatud programm 7.–9. klassi õpilastele — IUCN, CITES, ohustatud papagoiliigid ja inimtegevuse mõju troopika ökosüsteemidele. Õpilased lahendavad lemmikloomaostu dilemmaprobleemi, vaatlevad reaalseid CITES sertifikaate ja koostavad isikliku ökoloogilise jalajälje vastutusliku tarbimise plaani.

60-minutiline programm õpetab II kooliastme õpilastele ökosüsteemide ülesehitust ja organismidevahelisi seoseid troopika papagoide ja Eesti koosluste võrdluses. Õpilased määravad liike, ehitavad toiduahelaid ja toiduvõrke, leiavad kohastumusi ning arutlevad inimtegevuse mõjust kooslustele.

• Lühiloeng-jutustus: liikide võrdlus (suurus, elupaik, aktiivsus, häälitsused), toitumise põhimõtted (teraviljad, pähklid, köögiviljad; keelatud toidud), vanuse/soo määramise alusideed, suhtlus (kes ja kuidas “räägivad” – mitte kõik ei räägi).
• Juhendatud vaatlus: kuidas tõlgendada käitumist heaolu vaates (hoiak, sulgede hooldus, söömine, puhkus).
• Kontaktikogemus: juhendatud käest toitmine/käele tulek (valitud õpilased) ja lihtne treeningu-demo (sihtmärgi järgimine, pöörded) rõhuga kannatlikkusel ja preemial; selgitus, miks karistus ei sobi.
• Arutelu: “Kas igaüks saab papagoi pidamisega hakkama?” – elukaare pikkus, igapäevane ajakulu, kulud, sobiv puur ja rikastamine, müra/tolmu teema, peredünaamika, puhkuste lahendused, legaalne päritolu, adopteerimine. Vastame klassi küsimustele.

60-minutiline programm tutvustab I kooliastme õpilastele eluslooduse mitmekesisust troopika papagoide ja Eesti lindude võrdluse kaudu. Õpilased eristavad selgroogseid loomi, mõistavad linnu kohastumusi ja kujundavad isiklikku „elurikkuse hoidja" hoiakut vahetu vaatluse, rühmamängude ja loovtöö kaudu.

Papagoi Keskuses elab 15 liiki ja üle 50 papagoi. Programmi alguses teeme lühikese ülevaate papagoide elust, elutingimustest, iseloomudest, toitumisest, vanuse/soo määramise põhimõtetest ja “rääkimise” eripäradest. Järgneb juhendatud vaatlus ning turvaline kontaktikogemus: näitame, kuidas papagoi õigesti käele võtta ja käest toita; sobivuse korral kogeb rühm valikuliselt juhendatud toitmist/käele tulekut; lisaks näitame lihtsat treeningut. Arutusel on vastutuse ja keskkonnamõjude alused: sobiv puur ja rikastamine, ajakulu, eluiga, toit, päritolu ning miks “kas igaüks saab hakkama?” vastus pole alati “jah”. Vastame ka küsimustele: kas kõik papagoid räägivad? kuidas olla hea peremees?

Õppeprogrammi käigus arutleme vee olulisuse üle, veereostuse tagajärgede ja mõju üle keskkonnale.Vaatame mikroskoobiga veekeskkonnaga seonduvaid preparaate. Uurime, mida tähendab vee soolsus. Tutvume elusaali akvaariumite asukatega ja arutleme nende elukeskkonna puhtuse vajalikkuse üle.