Õppeprogrammid

Keemiaõppega omandavad õpilased lihtsa, kuid tervikliku arusaama looduses ja tehiskeskkonnas kulgevatest ning inimtegevuses kasutatavatest keemilistest protsessidest, nende vastastikustest seostest ja mõjust elukeskkonnale. Tähtsad on igapäevaelu probleemide lahendamise ja asjatundlike otsuste tegemise oskused, mis on aluseks toimetulekule looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas, mis omakorda tagavad jätkusuutliku arengu.

Tuntumad metallid õppeprogrammiga:

• tutvuvad õpilased metallide iseloomulike omadustega;
• saavad ettekujutuse metallilisest sidemest;
• võrdlevad metallide füüsikalisi omadusi;
• hindavad tuntumate metallide ja nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ning keemiliste omadustega;
• teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide aktiivsuse uurimiseks, metallidele iseloomuliku leegivärvuse uurimiseks ning metalli tiheduse ja ruumala seostamiseks.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii maal kui ka universumis. Õppeprogerammis "Vee analüüs " õpime lähemalt tundma seda nii tavalist, aga samas ka ebatavalist ühendit:

• Räägime, mis on keemilises mõistes puhas aine ja mis on segu, millest koosneb vesi ja mida võib sisalduda seal peale vee molekulide.
• Arutleme, millistest osakestest ained võivad koosneda ja miks.
• Praktilises osas on õpilasele antud 6 erinevat veeproovi, mille kohta peab ta kõigepealt püstitama  hüpoteesi ning seejärel uurima erinevate veeproovide füüsikalisi ja keemilisi omadusi: värvus/läbipaistvus, elektrijuhtivus, hägusus, pH. Mõõtmisteks kasutatakse nii keemilisi ühendeid, kui Vernieri andmekogujaid, kui ka lihtsalt välist hindamise meetodit. Esimese katsete vooru järgselt peab õpilane kontrollima oma hüpoteesi paikapidavust.
• Praktikumi teises osas uuritakse ioonide sisaldust võetud vee proovides. Seejärel kontrollitakse õpilase hüpoteesi teistkordselt.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

Õppeprogramm keskendub limuste uurimisele ja tutvumisele nende rolliga ökosüsteemides. Õppeprogramm koosneb kahest osast: teooria läbi esitluse ning arutelu ja praktikum individuaal- või paaristööna. Õppetöö läbiviimisel kasutatakse Pernova Hariduskeskuse malakoloogilised õppekollektsioone, töölehti, määrajad, binokulaare, nihik/ nihkmõõdikut.

Õppetööd läbivad teemad:

• limuste klassifikatsioon ja mitmekesisus;
• limuste määramine välistunnuste alusel;
• töö binokulaariga;
• Eestis levinuimad võõrliigid;
• koja sise- ja välisehitus;
• ökoloogia mõisted.

Õppeprogrammis antakse ülevaade Eesti imetajatest, nende süstemaatikast, bioloogilisest mitmekesisusest, hammaste tüüpidest ja toitumise eripäradest koljude ning topiste uurimise abil. Praktikum toimub neljaliikmelistes gruppides.

Õppetöös kasutatakse  Pernova Hariduskeskuse koljude õppekollektsiooni ning metsloomade topiste kogu, imetajate määrajaid ja tahvelarvuteid.

Praktikumi läbivad teemad: 

• imetajate koljude määramispõhimõtetega tutvumine;
• imetajate koljude määramine kasutades koljude õppekogu (kobras, ilves, hunt, metskits, rebane, põder);
• koljude abil imetajate hammastikuga tutvumine ning hambatüüpide seosed loomade toitumisega (rohusööjad, kiskjad, segatoidulised).

Programmi lõpuosas tutvutakse Pernova Loodusmaja loomatopiste kollektsiooniga, mis asub näitusealal ning räägitakse lähemalt metsloomade rollist ökosüsteemis, nende eluviisidest, toiduahelatest looduses ning inimese suhetest metsloomadega (tasakaal ökosüsteemides, jlooduslik mitmekesisusahipidamise põhimõtted, jahieetika).

Sihtgrupp: III kooliaste, gümnaasium

NB! Kaasa vahetusjalanõud!

Õpilased õpivad tundma Eesti olulisemaid kivimeid, ajalugu ja kivimite liike läbi praktiliste õppeülesannete. Õppetöös kasutatakse Pernova Loodusmaja kivimikogu kivimite näidised (Geoloogia instituut) ja Ipade. Praktiline osa läbitakse 2 - 4-liikmelistes gruppides.

Õpperogrammi läbivad teemad:

• kivimite teke - Eesti geoloogiline ajalugu, keskkonnaprobleemid;
• nende omadused ja kasutusalad; 
• kiviminäidiste võrdlemine; 
• kivimite rühmitamine; 
• Eesti  erinevate piirkondade geoloogilise läbilõike koostamine.

Soovituslik 9.kl toetab geograafia ainekava: geoloogia - Euroopa ja Eesti loodusgeograafia; kivimite murenemine, murendmaterjali ärakanne ja settimine ning sette- ja tardkivimite teke.