Õppeprogrammid

Õppeprogrammi põhiteemaks on pinnavorm - mis see on? Mis (ja kes) tekitavad pinnavorme? Kas ja kuidas pinnavormid kaovad? Läbi rühmatööde ja töölehtede täitmise õpitakse tundma erineva tekkega pinnavorme - mandrijää tekkelised (glatsiaalsed, glatsilimnilised, glatsiflufiaalsed); biogeensed; inimtekkelised; kosmogeensed - ning setteid (moreen, savi, kruus jne). Teadmisi lihvitakse umbes 4 km pikkuse retke jooksul, kui tutvustakse erinevate Karulale iseloomulike pinnavormidega: oosmõhn, mõhn, tasandik, otsmoreen, uhtorg. 

Kala on toit, mis paljudele lastele ei maitse. Käesoleva õppeprogrammi eesmärk on kalaga rohkem sõbraks saada. Tutvustatakse Eestis elavaid kalu, kalade bioloogiat, võimalusi kalade püüdmiseks ning söögiks tarvitamiseks.

Programm algab ülevaatega kalade ehitusest ja kohastumustest. Määraja abil harjutatakse liikide määramist ja saadakse selgeks Eestis enamlevinud kalaliigid. Näitlike püügivahendite abil tehakse tutvust erinevate kalapüügi võimalustega. Õpitakse, millistel lihtsatel kodustel viisidel on võimalik kala toiduks valmistada. Toimub ühine kala söömise ja kokkuvõtete ring.

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada neid Eesti looduses kasvavaid taimi, mida on võimalik ühtlasi ka toiduks tarvitada. Õpilased saavad kogemuse, kuidas „söödav“ muutub „toiduks“ ja õpivad looduses kasvavat rohkem märkama ja uue pilguga nägema. Käsitletavad taimed erinevad vastavalt aastaajale.

Programm algab ülevaatega söödavatest ja mürgistest taimedest. Lapsed õpivad taimi eristama ja harjutavad seda ümbruses kasvavate taimede põhjal. Loodusretke käigus ka kogutakse taimi, mida kõlbab toiduks kasutada ning hiljem valmistatakse ühiselt nendest süüa ja juua. Pärast toitude valmistamist ja maitsmist toimub kokkuvõttev juturing, kus jagatakse kogemusi saadud maitsetest ja käsitletakse metsikute taimede toiteväärtust.

Aegviidu on kuulutatud matkapealinnaks. Aegviidu ümbruses asub mitmeid avastamist ootavaid radu. Üks nendest on Presidendirada, mis viib Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale. 2004.aastal toimus esimene Presidendimatk, mis on oma nime saanud meie presidentide Konstantin Pätsi ja Arnold Rüütli järgi. Kuidas, seda räägime juba matkateel. Meie läheme oma matkaga avastama rada, mis viib meid Nelijärvele Purgatsi järve äärde. Rada on väga mitmekesine- kulgeb läbi metsade, mööda oose ja möödub mitmest järvest. Räägime lugusid ja avastame koos loodust. 

Antud programm toimub Emajõel laevaga sõites. Pingevaba keskkond ning vahetu kontakt loodusega annavad hea võimaluse tutvustamaks Emajõe vesikonna elukeskkonda. Teemadeks on ohutu liiklemine veekogul ning inimtekkeline reostus. Retke käigus õpitakse tundma ohutult veekogul liiklemise põhitõdesid. Tutvustatakse Emajõge, selle hetkeseisundit ning võimalikke reostusallikaid ning ohte. Selgitatakse erinevaid võimalikke viise reostuse eemaldamiseks.