Õppeprogrammid

Programmi käigus uuritakse jääaja mõju Eesti pinnamoe kujunemisele, tehakse vaatlusi Paunküla maastikukaitsealal, modelleeritakse pinnavorme ja korratakse raba arengulugu. Õpilased õpivad loodusteaduslikke mõisteid rakendama praktilistes olukordades.

Kui olete koolitunnis jõudnud teemani – liblikad, siis on teil võimalus tulla seda teemat õppima Pähni külastuskeskusesse. Liblikad kuuluvad meie suvede juurde. Aga neist rohkem teada saada võib igal aastaajal. Põnevad putukad on need liblikad. Neid on tuhandeid, igaühel oma kombed ja tavad, toit ja tiivakiri, igaühel inimese poolt pandud nimigi. Aga kõigil on kuus jalga ja sellepärast nad putukad ongi.

Tutvume põgusalt nende loomadega, kes öökülmade saabudes kolivad talvekorterisse. Otsime metsast nende loomade jälgi ja märke, kes talve maha ei maga.

Programmi jooksul seome kokku erinevad killud ajaloost, loodusest, metsandusest. On ajalootahke, mis ajas muutunud, kuid proovime otsida-leida kohti, mis meie ümber jäänud muutumatuks.

Ei ole teada, millal asustati Simisalu väljamägi, kuid 1784. aastal elas seal 14 inimest.
Simisalu on ajalukku läinud eelkõige A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” kaudu – Simisalu on üks seal mainitud väljamägedest ning Hans Grosthal oli „Tõe ja õiguse“ Hundipalu Tiidu prototüübiks. Kõigest sellest ja rohkemgi saad teada kui kohapealse ümbruse ja pärandkultuuriga tutvumiseks püüad leida vastuseid meie küsimuste kaudu seljakotiprogrammil.