Õppeprogrammid

Kevad on aeg, mil loodus ärkab ja tärkab. Programmi käigus tutvume kohalike lindude pesaeluga ja meisterdame linnupesi. Võrdleme puslepiltide abil valitud rändlindude välimust, näiteks kuidas eristada kuldnokka ja musträstast. 

Õppeprogrammi raames vaatlevad õpilased stereomikroskoobi (binokulaar) abil erinevate taimede juuri  ja nendel elavaid mikroorganisme (mügarbakterid, mükoriisaseened). Neile tutvustatakse erinevaid taimeliike, mille juured elavad sümbioosis mikroorganismidega ning juhitakse tähelepanu, kuidas ära tunda taimejuuri, mis on kasulike mikroobidega nakatunud. Arutletakse taimede ja mikroorganismide vastastiku kasulike suhete olemusest, mõjust teineteisele ning ökosüsteemile. Praktilise töö käigus omandavad õpilased teadmisi stereomikroskoobiga töötamiseks, taimejuurtest preparaatide valmistamiseks, vaatlemisel nähtu põhjal olulisemate detailide kirjalikuks visualiseerimiseks.

Õppekäigul aianduskooli parki ja aeda kogutakse ning õpitakse tundma erinevaid materjale, millest saab valmistada komposti ja mille alusel neid biolagunevaid jäätmeid jagatakse „rohelisteks“ ja „pruunideks“. Praktilise töö käigus segatakse kokku kompostimiseks sobivad materjalid. Saadakse teada, kuidas toimub kompostis lagunemisprotsess. Arutletakse, miks on kompostis vajalik vee sisaldus ja miks on vaja komposti liigvee eest kaitsta? Miks tuleb komposti pidevalt liigutada, õhustada ning miks peab kompostis temperatuur tõusma 65 °C-ni? Mõõdetakse kompostihunniku temperatuuri ja niiskuse sisaldust. Tutvutakse erinevate kompostikastidega, mida saab kasutada koduaias, analüüsitakse nende häid ja halbu omadusi. Õpitakse tundma komposti kasutamise võimalusi ning uuritakse selle mõju mullale.

Eesti metsades elavad suuremad ja pisemad kiskjalised, siinseteks tippkiskjateks on pruunkaru, hallhunt ja harilik ilves. Programmi käigus räägime nende erinevustest ja sarnasustest, toitumisest, välimusest, käitumisest, kehaehitusest, pereelust ning olulistest meeleelunditest. Jagame teadmisi, kuidas käituda, kui kohtud metsas hundi, karu või ilvesega. Saame ka teada, milline on nende roll ökosüsteemis ja miks neid kütitakse.
 

Looduse annid on piiritud. Ent see, mida väärtuslikku me ümbrusest leiame, sõltub meie märkamisvõimest. Miks mitte siis seda treenida! Kus ikkagi asuvad linnupesad? Kus tegutsevad kährikud, mägrad, hiired, karihiired, vesimutid ja ilvesed – selles on küsimus!