Õppeprogrammid

Õppekäigul Kurtna järvestikus analüüsivad gümnaasiumi õpilased, kuidas erinevad looduskasutuse viisid mõjutavad kaitseala veekogusid ja maastikku. Vaatluste, mõõtmiste ja rühmaarutelude põhjal koostatakse „tõend–mõju–leevendus” loogika abil põhjendatud järeldused ja ettepanekud säästva majandamise arendamiseks ja kaitseala koormuse vähendamiseks.

Uurimuslik õppekäik, kus õpilased võrdlevad Ida-Virumaa tehismägesid ja seovad nende tekke ning koostise võimalike keskkonnamõjudega. Aherainemäel tehakse suunatud vaatlusi, töötatakse näidistega (tuhk, poolkoks) ning otsitakse kivistisi, mida kirjeldatakse ja määratakse põhjendustega. Lõpus koostatakse rühmas lühike riskihinnang ja arutletakse taastamise/taaskasutuse valikute üle.

Õppekäigul uurime Aidu karjääri tehismaastikku: kuidas kaevandamine kujundab maastikku, millised on rekultiveerimise viisid ning kuidas loodus taastub. Teeme kohapealseid vaatlusi ja  võrdleme eri kanalite seisundit. Arutleme energia- ja loodusvarade kasutuse mõjude ning loodus- ja sotsiaalmajanduslike seoste üle Eesti näitel. 

Programm pakub osalejatele võimaluse tutvuda piirkonna ajaloo, looduse ja maastiku eripäradega. Päeva algab muuseumikülastusega, kus saadakse ülevaade piirkonna minevikust, seal toimunud sündmustest ja loodusväärtustest ning tutvutakse Maa-ameti digikaartidega. Seejärel suundutakse õpperetkele, mille ajal avastatakse maastikku kaarditöö ja vaatluste abil. Koos õpitakse tähele panema inimtegevuse jälgi, arutledes samas inimtegevuse ja keskkonna vastastikuse mõju üle. Programmis käsitletakse ka geoloogilisi protsesse ja sõjalise strateegia seoseid maastikuga. Päeva teises pooles on praktilised meeskonnatööd, kus osalejad joonistavad piirkonnast plaani ning peavad erilaadse teave kogumisel kasutama Maa-ameti digikaartide kihte. Kogutud teave analüüsitakse ja antakse hinnanguid erinevatele küsimustele.

Otsime erinevate tegevuste ja ülesannete abil seoseid puude, minevikusündmuste, kliima, keskkonna ja inimmõjude vahel.