Õppeprogrammid

Põlevkivi töötleval tööstusel on Eesti kõige suurema tööstusharuna ka kõige olulisem keskkonnamõju. Seetõttu tuleb selle sektori tähtsuse hindamisel riigi majandusele  hoolikalt kaaluda sotsiaalmajanduslike ja energiajulgeoleku aspekte ning ka keskkonnaaspekte

Töötoa programm annab infot põlevkivi kaevandamise erinevatest aspektidest ja mõjudest inimesele/keskkonnale/majandusele.

Programm koosneb: temaatilistest videotest, allegoorilisest kaevandusteemalisest rollimängust “Mis seal toimub?” ja  aruteludest ÜRO kestlikest ja riiklikest arengueesmärkidest ning tarbimisest

Õpilastele tutvustatakse kestliku arengu sihte, tekitada osalejates emotsionaalse seose rollimängu teemadega, arendades omavahelist koostööd leidmaks kõiki osapooli rahuldava tulemused. Käsitletakse ka eetilisi dilemmasid (nt töötus vs.loodushoid).

Peale õppeprogrammi läbimist õppija:

1) oskab mõista põlevkivi kaevandamise ja töötlemise mõju erinevaid aspekte

2) oskab mõista meie igapäevase elektri tarbimise ning keskkonnamõju seoseid

3) oskab nimetada taastuvenergia liike

4) oskab siduda mängus toimuv nii enne kui pärast üritust praeguses maailmas aktuaalsete teemade ja võimalike isikliku panustamise viisidega.

5) oskab väärtustada koostööd ja mõista kompromissini jõudmise viise.

Peale õppeprogrammi läbimist on õppija täiendanud ka  oma väärtuspädevust - suudab tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimeste ja loodusega, samuti mõista probleemide kompleksust ja ühiskonna probleemide/väljakutsete eri aspektide seotust.

Programmi eesmärgiks on pöörata tähelepanu kaupadele ja teenustele, mis ökosüsteemid inimesele pakuvad. Et märgata ja väärtustada ka neid kaupu ja teenuseid, mida muidu väärtustada ei osata. Tegemist on laiapõhjalise väärtuskasvatusega, mille abil näidatakse, et looduskaitse ei ole asi iseeneses, vaid looduse hoidmisel on oluline roll inimeste elukvaliteedi säilitamises. Loodusressursside mõistlik kasutus ja säästlik eluviis aitavad säilitada ressursse nii praegustele kui järeltulevatele inimpõlvedele. Märksõnad - ökosüsteem, ökosüsteemiteenused: varustusteenused (nt. puit, liiv, vesi, energia, marjad jne), kultuuriteenused (õppe-, teadus- ja loometegevused),  säilitus- ja tugiteenused (elupaigad, tolmendamine, bioloogiline mitmekesisus, vee isepuhastumisvõime jm), inimeste heaolu.

Programmi käigus tutvuvad osalejad sissejuhatavas osas vee peamiste omaduste ning veeringega. Programmi põhiline tegevus on seotud jõe osade nimetuste ning täpsemalt Emajõe lisajõgede nimedega. Õppepäeva jooksul liigutakse mööda jõe kallast ning mõõdetakse sobivates kohtades erinevaid jõe(vee) omadusi. Mõõtmiste rohkus ja keerukus sõltuvad osalejate vanusest ja huvist (ilmastikuolud, temperatuur nii vees kui õhus, jõe laius, jõe põhja reljeef); samuti tutvutakse jõeäärse taimestikuga ning arutletakse ja/või otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas inimesed ohustavad Emajõge.

Toimumiskoht: Emajõe kaldal Jänese matkarajal Tartus; vajadusel on võimalik õppepäeva kohandada ka mõne teise jõe oludega, kus on võimalik edasi-tagasi liikuda ja jookseb mõnest väiksemast kraavist või lisajõest vesi peajõkke

HETKEL PROGRAMMI EI PAKUTA

Programmi eesmärk on tutvuda erinevat tüüpi märgaladega, arendada meeskonnatöö oskusi ja õppida koostama kokkuvõtet ning seda esitlema. Programmi näol on tegemist bussireisiga koos peatustega ja töölehe täitmine reisijuhi selgituste põhjal. Peatuskohti võib valida vastavalt soovile. Näidisteekond (programmileht): • Vooremäel on väga hästi vaadeldav Võrtsjärve roostik, Väikese – Emajõe suue, linnamägi. • Helme ordulinnuse varemed – kui soovite luua seoseid ajalooga ja käia Helme koobastes. • Teringi raba – raja pikkus on 4,5 km, läbides nii metsa kui soo. RMK Sakala keskusest eelneval kokkuleppel võimalik tellida giiditeenust. • Taagepera loss – võimalus teha ekskursioon lossis ja süüa lõunat. Väga olulised on järeltegevused koolis - iga rühm teeb päevast kokkuvõtte ja koostab klassile esitluse.