Õppeprogrammid

Õppeprogrammis osalejad saavad infot ohustatud liikide kaitseks sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest seoses kaubandusega (Washingtoni konventsioon, CITES).

Õppeprogrammi raames vaatlevad õpilased stereomikroskoobi (binokulaar) abil erinevate taimede juuri  ja nendel elavaid mikroorganisme (mügarbakterid, mükoriisaseened). Neile tutvustatakse erinevaid taimeliike, mille juured elavad sümbioosis mikroorganismidega ning juhitakse tähelepanu, kuidas ära tunda taimejuuri, mis on kasulike mikroobidega nakatunud. Arutletakse taimede ja mikroorganismide vastastiku kasulike suhete olemusest, mõjust teineteisele ning ökosüsteemile. Praktilise töö käigus omandavad õpilased teadmisi stereomikroskoobiga töötamiseks, taimejuurtest preparaatide valmistamiseks, vaatlemisel nähtu põhjal olulisemate detailide kirjalikuks visualiseerimiseks.

Programmi käigus keskendutakse meie tavalisematele rändlindudele, omandatakse vajalikud eelteadmised lindude rände teemal: miks, millal. kuhu ja kuidas linnud rändavad. Seejärel lahendatakse väikestes gruppides ülesandeid, mille käigus uuritakse konkreetset linnuliiki puudutavaid andmeid ja püütakse leida keskkonnategureid, mis linde rändeteedel ohustada võiks. Kas ja kuidas neid ohte vähendada saaks? Programmi saab läbi viia nii õuesõppena kui ka siseruumides.

Põhja-Kõrvemaa – Eestimaa Šveits – pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks.

Tere tulemast Eestimaa kõige suuremale nõmmele! Mis on nõmm? Vastuse leiad just siit, tuulte ja kanarbiku lõhnade väljalt, mille sarnast võid leida kaugelt Lapimaalt. Kuidas on Jussi Nõmm tekkinud ja kas nõmm ilma inimeseta saab olla nõmm? Jussi Nõmme kultuuri ja looduslood viivad meid ajas tagasi ja toovad tänapäeva. Nõmme taime ja loomariik hoiab endas paljusid looduskaitse all olevaid liike. Nõmme liivane teerada viib meid edasi nõmme metsadesse, kus ootavad oma ilus metsajärved. Jussi järvede vaheline maastik on põnev ja vaheldusrikas igal aastaajal, kus saab ennast proovile panna oosidele tõusmise ja laskumisega. 

NB! Jussi rada asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal, seepärast on osadel päevadel aastas rajal liikumispiirang. Kuupäeva kokkuleppides uurime eelnevalt, et sel ajal piirkond avatud oleks.

Õppeprogrammi põhiteemaks on pinnavorm - mis see on? Mis (ja kes) tekitavad pinnavorme? Kas ja kuidas pinnavormid kaovad? Läbi rühmatööde ja töölehtede täitmise õpitakse tundma erineva tekkega pinnavorme - mandrijää tekkelised (glatsiaalsed, glatsilimnilised, glatsiflufiaalsed); biogeensed; inimtekkelised; kosmogeensed - ning setteid (moreen, savi, kruus jne). Teadmisi lihvitakse umbes 4 km pikkuse retke jooksul, kui tutvustakse erinevate Karulale iseloomulike pinnavormidega: oosmõhn, mõhn, tasandik, otsmoreen, uhtorg.