Õppeprogrammid

Õppekäigul Kurtna järvestikus analüüsivad gümnaasiumi õpilased, kuidas erinevad looduskasutuse viisid mõjutavad kaitseala veekogusid ja maastikku. Vaatluste, mõõtmiste ja rühmaarutelude põhjal koostatakse „tõend–mõju–leevendus” loogika abil põhjendatud järeldused ja ettepanekud säästva majandamise arendamiseks ja kaitseala koormuse vähendamiseks.

Uurimuslik õppekäik, kus õpilased võrdlevad Ida-Virumaa tehismägesid ja seovad nende tekke ning koostise võimalike keskkonnamõjudega. Aherainemäel tehakse suunatud vaatlusi, töötatakse näidistega (tuhk, poolkoks) ning otsitakse kivistisi, mida kirjeldatakse ja määratakse põhjendustega. Lõpus koostatakse rühmas lühike riskihinnang ja arutletakse taastamise/taaskasutuse valikute üle.

Õppekäigul uurime Aidu karjääri tehismaastikku: kuidas kaevandamine kujundab maastikku, millised on rekultiveerimise viisid ning kuidas loodus taastub. Teeme kohapealseid vaatlusi ja  võrdleme eri kanalite seisundit. Arutleme energia- ja loodusvarade kasutuse mõjude ning loodus- ja sotsiaalmajanduslike seoste üle Eesti näitel. 

Programm räägib nn riigikaitse mõjust loodusele ja looduse võimest inimtegevuse jälgi tasandada. Rohu raketibaas jäeti maha 1978.aastal. Lahkusid inimesed, kuid ehitised, kivid, betoon, raud ja asfalt jäi paigale - loodus püüab seda tagasi võita. 

Vaatleme milline on looduskeskkond 45 aastat pärast sõjaväeosade lahkumist ja kuidas mets püüab betoonist jagu saada. Enam ei ole kõrgepinge all okastraataeda ega 2 tuhandet sõdurit, kuid jäljed on kõikjal märgata. 

Retk Roela oosil räägib jääajal toimunud pinnavormide muutumisest, ooside tekkest ja elutegevuse jälgede märkamisest looduses ja meie ümber. Tutvutakse Puusepa järve elustikuga ja erinevate ökosüsteemidega. Räägime pärandkultuuri olulisusest ajaloo ja koduloo vaatenurgast. Kõneleme rohemajandusest ja otsime oosilt Hämariku liblikat.

Mõdriku-Roela oosi kogupikkus on 19,5 kilomeetrit. Vallseljak on tervenisti maastikukaitseala.