Õppeprogrammid

UUS! Õppeprogramm käsitleb ringmajanduse ja maapõueressursside rolli tänapäeva ühiskonnas ning nende seoseid meie igapäevaelu, majanduse ja tehnoloogia arenguga. Käsitletakse maapõueressursside kui toorme kaevandamist ning kaasnevaid keskkonnamõjusid. Antakse ülevaade ringmajanduse põhimõtetest. Ringmajanduse mängus analüüsivad õpilased ühe toote ringmajandamise võimalusi toormest toote utiliseerimiseni. Vaadeldakse Eesti maavarade tulevikupotentsiaali ringmajanduse ja rohepöörde valguses. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust. Teema arendab osalejate kriitilist mõtlemist ning kestliku majandamise ja keskkonna hoiakuid suunates neid tegema teadlikumaid ja säästlikumaid tarbimisvalikuid loodusressursside säästvamaks kasutamiseks ja jäätmete vähendamiseks.

Õppeprogrammis antakse ülevaade putukate välimusest ja eluviisist ning seostest elupaikadega. Uuritakse mikroskoopidega detailselt putuka välisehitust vapsiku ja prussakalise näitel. Antakse võrdlev ülevaade putukate välimusest, sigimisest ja arengust. Tutvustatakse putukate süsteemi, Eestis elavate putukate rühmi ja tavalisemaid liike, õpitakse kasutama määrajaid, kasutades mikroskoope, näidisputukaid ja putukakogusid. Tutvutakse elusate putukatega: raagritsikate ja tarakanidega. Muuseumis tutvutakse maailma putukate mitmekesisusega. Õppetöös kasutatakse palju pildimaterjali. Õpilased õpivad putukaid kirjeldama ja võrdlema. Arutletakse teemadel, milline on putukate osa ökosüsteemides, millal saame rääkida kasulikest ja kahjulikest loomadest, kuidas inimese tegevus ja sekkumine loodusesse võib ökoloogilist tasakaalu kergesti häirida, põhjustades liikide kadumist, elupaikade vähenemist ja kliimamuutuse kiirenemist. Kuidas kaitsta loodust ja elurikkust ning käituda loodushoidlikult ja jätkusuutlikult.

Õppeprogrammis õpitakse praktiliselt tundma veeorganisme. Toimub selgrootute kahvapüük, vaadeldakse ning määratakse organisme erinevatest loomarühmadest ning nende süstemaatilist kuuluvust. Täidetakse uurimuslike ülesannetega tööleht  veekogu liikidest, nende eluviisist, tunnustest, elukeskkonnast ja selle omadustest. Praktilise tegevuse  käigus saab vaadelda ka veega seotud selgroogseid loomi näiteks konnad, vesilikud, kalad, veelinnud. Arutame loodushoidlikku käitumist veekogu ääres ja jätkusuutliku eluviisi  põhimõtteid. Õppeprogrammi lõpus tehakse kokkuvõte vaatlustest ning veekogu keskkonnast. Aprillist oktoobrini viiakse õppeprogrammi praktiline osa läbi veekogu ääres veeloomi püüdes. Õppeprogrammi esimene osa – liikide tundmaõppimine – toimub loodusmuuseumi õppeklassis, koolis või veekogu ääres. Kui Programmi toimumisel looduses võtab 

Programm süvendab gümnaasiumiõpilaste teadmisi okaspuudest, nende bioloogiast ja ökoloogilisest rollist metsakoosluses. Õpilased tutvuvad Eesti looduslike ja levinumate võõramaiste okaspuudega. Puuliike õpetame määrama nii okste kui ka käbide järgi. Õppeprogrammi üheks osaks on õppekäik okaspuude tundmaõppimiseks TÜ botaanikaaias või kooli juures pargis.  

Õpilased uurivad fotosünteesi, toitumissuhete ja ökosüsteemiteenuste seoseid ning analüüsivad puidu rolli süsinikuringes. Programmi eesmärk on muuhulgas arendada analüüsi- ja arutlusoskust ning mõista metsade tähtsust kliima ja elurikkuse seisukohalt. 

Programmi käigus tutvutakse mereprügi kui Läänemere keskkonnaprobleemiga. Prügi võib merre jõuda nii maismaal kui merel toimuva inimtegevuse tagajärjel. Rühmatööde käigus tutvutakse mereprügi olemuse ja sellest tulenevate probleemidega ning analüüsitakse erinevaid võimalikke lahendusi.