Õppeprogrammid

Arutleme metsa ja puude erinevate rollide üle inimeste elus minevikus ning tänapäeval, vaatame filmikatkendeid ja lahendame ülesandeid. Metsaretk viib meid nii vanasse loodusmetsa kui 1930. aastatel istutatud männikusse otsima ja leidma  metsa erinevaid väärtusi ning võimalusi nende vahel keskkonnahoidlikul viisil tasakaalu leida. 
 

Õppeprogrammi käigus õpitakse planeedi Maa geoloogilist minevikku seotuna meteoriidikraatrite tekkega meie planeedil. Põhitähelepanu on hästi uuritud Kärdla kraatril. Programmi käigus tutvutakse kraatri avastuslooga, uurimise ja puurimistega. Tutvutakse erinevate stendidega, õpilased töötavad valdavalt iseseisvalt, püüdes leida vastuseid Kärdla meteoriidikraatri põnevast loost. Programm toimub vanas Paluküla paekarjääris, tüüpilisel ja väga huvitava taimestikuga looalal,(lookuusik), õpitakse lisaväärtusena ka taimede liigilist koosseisu.

Õppeprogrammi käigus keskendutakse mandrijää poolt Eesti aladele kantud kivimitele. Õpitakse tundma sette- , tard-, ja moondekivimeid, nende koostises olevate kivimite erimeid ja nendes peituvaid mineraale. Õpilased saavad teadmisi suurematest ja väiksematest rändkividest, nende tekkest ja rännuloost. Omandatakse mõisted: moreen, kivim, mineraal, magmakivim, moondekivim, graniit, gneiss, migmatiit, vilk, kvarts, päevakivi.

Õppeprogramm toimub Palade Loodushariduskeskuse Soera Õppekompleksi Hiiumaa Kivimite Õppehoones ja kivimite õppeväljakul.

Õppeprogramm Kalja, Küdema ja Lepakõrve karstialadel Põhja-Saaremaal. Programmi raames saadakse uusi teadmisi lubjakivist, tema lahustumisest vees, karsti tekkest ja Litoriinamere rannikuvallide tähtsusest Saaremaa karstialade tekkel. Tehakse silmamõõdulisi mõõdistamisi karstilehtrites ja õpitakse kasutame Vernier andureid vee parameetrite määramiseks. Uuringute teostamiseks on vaja minna ka osaliselt vette, mistõttu on hädavajalik, et osalejatel oleks kõrged kummikud.

Tänapäeval tuntud 118- st elemendist on enamus metallid. Kõige levinum metall maakoores on alumiinium. Igapäevaselt puutume metallidega kokku pidevalt, neist on valmistatud paljud nii meile vajalikud tarbeesemed, alates nugadest-kahvlitest kui ka raudteed ja sillad. 

9.klassis:

Arutleme metallide iseloomulike omaduste, nendel põhinevate rakendusvõimaluste, aktiivsuse üle.

Metallide omadused õppeprogrammiga tutvuvad õpilased metallide iseloomulike omadustega ja võrdlevad metallide füüsikalisi omadusi vaadeldes tuntumate metallide näidiseid, hindavad selle põhjal nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja vee vahel ning metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdlevad nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostavad kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega, koostavad vastavaid reaktsioonivõrrandeid ning teevad katseid metallidele iseloomuliku leegivärvuse uurimiseks.

Gümnaasiumi astmes:

Arutleme keemiliste elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste muutuse perioodilisustabelis, metallide pingerea, reageerimise vee ning hapete ja soolade lahustega, redoksreaktsioonide, metallide saamise maagist üle.

Metallide omadused õppeprogrammiga tutvuvad õpilased metallide iseloomulike reaktsioonidega lihtainetega, hindavad nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja vee vahel ning metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdlevad nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostavad kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega, koostavad vastavaid reaktsioonivõrrandeid ning määravad oksüdeerijaid ja redutseerijaid, kirjutades elektronide üleminekuvõrrandeid,uurivad katseliselt metallide reageerimist soolalahustega,  teevad läbi katse puhta metalli saamiseks tema soolast.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.