Eesti Ornitoloogiaühingu teeb 7. detsembril kell 18 algaval virtuaalsel suurel linnuõhtul kokkuvõtte lõppevast kuldnoka aastast ning tutvustab järgmise aasta lindu metskurvitsat.
Suurel linnuõhtul annab ühing ülevaate oma sajanda aastapäeva tegemistest, teeb kokkuvõtte lõppevast kuldnoka aastast ja tutvustab 2022. aasta lindu metskurvitsat.
4. detsembril toimub järjekordne üle-eestiline AVATUD TEADUSRINGIDE PÄEV „Mõtle kui teadlane“, juhtides tähelepanu loodus-, teadus- ja tehnoloogia (LTT) valdkonna huviringides õpitava olulisusele ning andes võimalikult paljudele lastele ja nende vanematele võimaluse teadushuviringe avastada.
Õppeprogramm on sobilik lasteaia koolieelsetele rühmadele ning ning I-IV klassile. Grupi suurus kuni 25 õpilast ja õpetaja(d). Programmi kestvus on 2 h ja maksumus 120 eur. Korraga saame võtta vastu 2 gruppi.
Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub huvipäevale, mis toimub laupäeval, 27. novembril. Osaleda saab põnevates õpitubades, kus uuritakse loomade talvekohastumusi.
Kas tead, kus loomad elavad talvel ja kuhu nad rändavad? Või kui kaugele lendavad talveks toonekured ja mida teevad talvel kalad, kes on kõige kaugemad rändurid? Nendele küsimustele leiame vastused põnevas otsimismängus. Samuti toimub huvipäeval mitmeid mängulisi ja aastaajale vastavaid töötubasid.
Neljapäeval, 18. novembril tähistatakse kogu Euroopas akadeemilise pärandi päeva. Tartu Ülikooli muuseum, loodusmuuseum, botaanikaaed ja raamatukogu püstitavad selle auks nädalaks ajaks kesklinna erilise installatsiooni.
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed tähistab 18. novembril akadeemilise pärandi päeva. Selle puhul toimub ekskursioon geoloogilistesse kogudesse ja mõlemasse külastuskeskusesse on sissepääs tasuta.
Hoonete suurem energiaefektiivsus on tähelepanu all kogu Euroopas. Ligi 40% kogu Euroopa Liidu energiatarbest moodustavad hooned ja seetõttu on oluline liginullenergiahoonete arvu suurendamine ning hoonete energiatõhususe rahastamisele suunatud toetusskeemide loomine. Maapõueenergiat on EL-is esile toodud kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiiki. Maapõueenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Tavapäraselt kasutatakse Eestis madalatemperatuurilist maapõueenergiat.