Keskkonnahariduse konverentsil anti üle noore looduskaitsja märgid: Marie Eike Rebane; Artur Medri; Kirje Medri; Martin Valvas; Kennet Puiestee; Kaia Solnik; Maarja Mets.

Maapõu ja selles leiduvad maavarad on inimkonna lahutamatuteks kaaslasteks juba kaugetest eelajaloolistest aegadest. Nii nagu meid köidab teada saamise huvi universumi tekkimise ja elementaarosakeste füüsika või ka lihtsalt Eesti muinasajaloo vastu on sama oluline mõista Maa, aga ka teiste Päikesesüsteemi planeetide, tekkimist ja geoloogilist arengut mille üheks osaks oleme läbi bioloogilise evolutsiooni ka meie ise. Maapõue tundmaõppimisel on ka väga praktiline mõõde maavarade uurimise näol.

Rohepöördega kaasnevate maavarade nõudluse kasvu tagamaad ja sellega seoses tulevikus ees seisvad väljakutsed. Lühiülevaade meil Eestis leiduvatest võimalikest tuleviku maavaradest ja nende seostest rohepöördega. Vaata ka esitlusfaili.

Ettekandes käsitletakse maapõue ja mulla kujunemislugu ning selle seoseid elurikkuse kujunemisega. Näidatakse, kuidas maapõuega seotud biootilised ja abiootilised tegurid ning aineringed on mõjutanud Maakera kliimaprotsesse. Analüüsitakse, kuidas inimtegevus on maapõue ja maapinnale kogunenud asju kasutades mõjutanud aineringeid, elurikkust, kliimaprotsesse ja seeläbi ka otseselt inimese enda elutingimusi.

Räägitakse mulla elurikkusest, keskendudes seentele ja nende rollidele mullas ja ökosüsteemide toimimisel. Seened on otseses seoses paljude organismirühmadega, nii kasulikul, kahjulikul kui neutraalsel moel. Seened mõjutavad otse ja kaude Maa aineringeid ja teiste organismide elu. Räägitakse ka mullaelustiku kasutamise ja majandamise teemadesse. Vaata ka esitlusfaili.

Muld on oluline elukeskkond, mis paneb aluse kogu eluslooduse, sealhulgas inimese elukvaliteedile. Seega on muld üks suurim looduslik rikkus, mis on taganud elu jätkusuutlikkuse. Vaata ka esitlusfaili.

Vestlusringi juhtis Sander Loite, osalesid Asta Tuusti, Janika Ruusmaa, Madis Vasser ja Urmas Tartes.