Maakond
Hind
Keel
Sihtgrupp
Keskus
Grupi suurus
Kvaliteedimärgis
Programmi käigus õpivad lapsed märkama kivide erinevaid värve, kuju ja koostist looduses. Mängides, kive veeretades ja loksutades saab selgeks, et kaugeltki mitte kõik kivimid ei ole oma omadustelt sarnased. Lapsed hakkavad lihtsate võtetega uurima miks see niimoodi on. Vestluse ja vaatluse käigus selgub tõde kivimite tekkest, nende tähtsusest looduses ja kasutamisest inimese poolt.
Õppeprogrammi käigus keskendutakse mandrijää poolt Eesti aladele kantud kivimitele. Õpitakse tundma sette- , tard-, ja moondekivimeid, nende koostises olevate kivimite erimeid ja nendes peituvaid mineraale. Õpilased saavad teadmisi suurematest ja väiksematest rändkividest, nende tekkest ja rännuloost. Omandatakse mõisted: moreen, kivim, mineraal, magmakivim, moondekivim, graniit, gneiss, migmatiit, vilk, kvarts, päevakivi.
Õppeprogramm toimub Palade Loodushariduskeskuse Soera Õppekompleksi Hiiumaa Kivimite Õppehoones ja kivimite õppeväljakul.
Programmi käigus õpitakse tundma Eesti geoloogia põhialuseid, keskendudes Hiiumaa geoloogilise mineviku eripärale. Praktiliste tegevuste käigus õpitakse tundma erinevaid kivimeid ja nende teket. Tutvutakse infoga õppestendidel, katsetatakse, otsitakse vastuseid vastavalt ülesandele ( Kärdla meteoriidikraater, kivimite kasutamise, fossiilid, tardkivimid, moondekivimid). Õppeprogramm lõpeb rühmade esitluse ja kokkuvõttega
Soera Talumuuseumi taluõu, hooned ja õpperajad pakuvad suurepärase võimaluse loodust ja kultuurilugu siduvatele õppeprogrammidele. Programmi, Lapse päev talus, tegevused toimuvad vanas talutares, aidas, suitsusaunas, paargus , õpitoas ning sooääre metsarajal. Õpitakse kuidas vanasti talulapsed kodus toimetasid, milliseid tööriistu kasutasid, kuidas vanemaid aitasid ja millist hiiu keelt räägiti. Tegevused seostuvad talulapse kooliskäimise ja õppimisega. Programmi käigus õpitakse tavalisemaid taimi, nende raviomadusi, kuulatakse ja õpitakse linde.
Õpeprogrammi raskusaste sõltub laste vanusest ja ka grupi suurusest.
Allikasood on väikesed, aga imelised. Suurimaks allikasooks Eestis peetakse Kukka allikasood. Soo on peidus kunagisele karjamaale kasvanud metsas ja avaneb eriilmeliste laikudena. Kevaditi katab maapinda soliseva kihina vesi, mis koondub allikalistesse ojakestesse. Lubjarikas põhjavesi loob suure liigirikkuse. Paiguti värvib sooraud taimede varred punaseks ning ojadest võib leida hallikas-valget allikalupja. Kukka soos kasvab palju orhideeliike. Sellises soos õpime koos madalsoo tunnuseid, seal kasvavaid taimi, otsime loomade tegutsemisjälgi ja räägime inimese mõju loodusmaastikele.
Kindlasti jalga kõrgema säärega kummikud!