Õppeprogrammid

,,Kivide krüptovõti” on 7.–9. klassi õpilastele suunatud aktiivõppeprogramm, mille eesmärk on arendada õpilaste geoloogiateadmisi, uudishimu, praktilisi- ja meeskonnatöö oskusi, sidudes loodusteaduseid igapäevaelu ja mängulisusega.

Õppeprogrammi käigus saadakse kogemus vee-elukeskkonna ja -elustiku uurimisest, arendatakse vaatlemis-, märkamis- ja koostööoskust. Tehakse vaatlusi: mõõdetakse vee temperatuuri ja happesust, võimalusel ka veekogu sügavust ja Secchi kettaga vee läbipaistvust. Rühmatööna teostatakse kahvapüüki. Õpitakse määrajate kasutamist, määratakse selgrootute liigid/rühmad ja toitumistüüp. Hinnatakse uuritud veekogu selgrootute mitmekesisust ja veekogu seisundit. Arutletakse vee-elustiku mitmekesisuse tähtsusest looduses ja inimese elus.   

Karula rahvusparki tulles tasub varuda aega kohale jõudmiseks ja matkamiseks. Matkasellid lähevad välja iga ilmaga, et avastada rahvuspargi loodust mõnusas kulgemises. Koos mõtleme ja katsetame läbi, kuidas matkaks ette valmistuda ja mida tasuks retkele kotti kaasa pakkida. Harjutame maastikul koos kaardi järgi liikumist ning võtame aega, et märgata lindude ja imetajate tegevusjälgi ning Karula elurikkust. Valikus erinevad tegevused ja retke pikkus vastavalt osalejate võimetele.
Programm toimub Karula rahvuspargi külastuskeskuses koos matkaga (3–4 h).

Programmis uuritakse kogu elektromagnetspektrit TÜ muuseumi näitusel ajaloolise optika näitusel "Parroti kabinet" eksponaatide ja kaasaegsete õppevahendite abil  ning avastatakse universumi erinevates elektromagnetspektri lainepikkustes. 
Rühmatöös lahendatakse erinevaid ülesandeid – täidetakse töölehti, uuritakse, kas ja kuidas erinevad kiirgused inimest mõjutavad, millised võivad olla kiirgusallikad, mis ja kuidas kaitseb inimesi mõne kiirgusliigi eest ning milline näeb meie Päike ja universum välja erinevates lainepikkustes. 
Katsetades leitakse kõige säästlikum lambipirn ning arutletakse keskkonna ja säästva tarbimise teemadel. 
Programm lähtub III kooliastme ja gümnaasiumi füüsika ning loodusgeograafia ainekavadest.

Eesti metsades elavad suuremad ja pisemad kiskjalised, siinseteks tippkiskjateks on pruunkaru, hallhunt ja harilik ilves. Programmi käigus räägime nende erinevustest ja sarnasustest, toitumisest, välimusest, käitumisest, kehaehitusest, pereelust ning olulistest meeleelunditest. Jagame teadmisi, kuidas käituda, kui kohtud metsas hundi, karu või ilvesega. Saame ka teada, milline on nende roll ökosüsteemis ja miks neid kütitakse.