Õppeprogrammid

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad  teevad läbi erinevaid harjutusi lihastele, mille järel mõõdetakse õpilastelt vererõhku või pulssi. Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega. Programm viiakse läbi loodusalal, maastikul, mis õpetab väärtustama looduslikku mitmekesisust, säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon). Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega.

Õppeprogrammi eesmärgiks on uurimusliku õppe kaudu inimese füsioloogia õppimine ja analüüsimimisoskuse arendamine. Õpitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust, looduses liikumist, vastutustundlikku, säästvat eluviisi ja säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon).

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga ilmaandmete mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad jagatakse nelja töörühma, kellel igaühel erinev uurimisteema.

Teemad: Kuidas temperatuuri näit sõltub mõõdetavast asukohast? Millest sõltub inimese näonaha temperatuur õues? Mille järgi on võimalik ennustada ilma soojenemist või külmenemist? Kas praegune ultraviolettkiirguse tase mõjutab inimest kuidagi?

Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Programmi jooksul arutletakse elurikkuse mõju kliima kujunemisel ning kliimamuutuste mõju elurikkusele, tähtsustatakse säästva arengu ja tarbimise põhimõtteid.

Õuematkalt tagasi tulles analüüsitakse saadud tulemusi ning esitletakse neid teistele. Anda tuleb hinnang nii endale kui grupitööle. Programmi lõpus peaksid selguma vastused uurimisküsimustele ning selle kaudu selgub teema omandamine. Õpetaja tagasisidet küsitakse tagasisidelehe kaudu.

Võimalus on tulla õppekäigule terveks päevaks. 

Õppeprogramm viiakse läbi kevadisel-suvisel  ajal loodusrajal ja veekogu ääres. Programm koosneb kahest õppeprogrammist, mille vahele on arvestatud sisse puhkepaus söömiseks.

 Programmi läbiviimisel kasutatakse Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse poolt väljatöötatud õppeprogrammi „Tunne vee-elustikku” ja tehakse ülesanded loodusrajal metsakoosluse määramiseks ja kirjeldamiseks. Õpitakse määrama kooslusi, rinnete kaupa liike, tehakse mõõtmisi looduses, määratakse liike veekogust.

Programmi käigus tutvutakse öösel lendavate putukatega valguspüügil. Valguspüügiks seatakse üles lina ja lamp, püük toimub hämarikust pimedani. Programm algab sissejuhatusega ööputukatest ja valguspüügist, tutvustatakse ööputukaid piltide ja putukate  kogu abil. Putukaid vaadeldakse linal, vaatluspurgis või petritassidel ja uuritakse binokulaari all.  Abiks on putukate määrajad ja ööputukate joonistabel tavaliselt öösel lendavatest liikidest. Programmi täiendavatest materjalideks on hämarikuliblikate kogu, mille abil saab liike nii määrata kui ka tutvustada.

Õpilaste teadmisi kontrollitakse õppemänguga. Õpilaste teadmisi kontrollitakse õppemängu läbi.

Majandamise alused metsamajanduse näitel. Programmi raames tutvustatakse õpilastele metsamajandamise olemust ning viiakse läbi praktilised tööd palgi väärtuse arvutamise kohta.

Programmi jooksul arutletakse metsast saadud puitmaterjali väärtuse üle. Näite aluseks võetakse lõhutud küttepuude vajadus ja hind. Seejärel tehakse metsas langenud tüvede peal vajalikud mõõtmised. Samas arutletakse, kui tugevalt tohib langenud küttepuu mädanikust kahjustatud olla. Ruumis tagasi olles tehakse elektroonilisel tahvlil vajalikud pöördkehade joonised ja valemid. Grupid arvutavad endapoolt mõõdetud andmete alusel välja tulemused. Lõpuks tulemusi võrreldakse ja arutletakse, kui suures rahalises vääringus lamas puitu metsa all.