Õppeprogrammid

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad  teevad läbi erinevaid harjutusi lihastele, mille järel mõõdetakse õpilastelt vererõhku või pulssi. Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega. Programm viiakse läbi loodusalal, maastikul, mis õpetab väärtustama looduslikku mitmekesisust, säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon). Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Korratakse mõisted: pulss, vererõhk, dünamomeeter, lihased, lihastik

Õppeprogrammi eesmärgiks on uurimusliku õppe kaudu inimese füsioloogia õppimine ja analüüsimimisoskuse arendamine. Õpitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust, looduses liikumist, vastutustundlikku, säästvat eluviisi ja säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon).

Õppekäigul Kurtna järvestikus analüüsivad gümnaasiumi õpilased, kuidas erinevad looduskasutuse viisid mõjutavad kaitseala veekogusid ja maastikku. Vaatluste, mõõtmiste ja rühmaarutelude põhjal koostatakse „tõend–mõju–leevendus” loogika abil põhjendatud järeldused ja ettepanekud säästva majandamise arendamiseks ja kaitseala koormuse vähendamiseks.

Juhendaja, kes on riietanud ennast siiliks, avastab koos lastega 2 tunni jooksul puulehtede maailma. Arutame, miks on lehed olulised loodusele ja eriti siilidele. Programmi jooksul õpime märkama erinevaid puuliike - tegema vahet, milline on lehtpuu ning milline okaspuu. Otsime erineva suurusega ja kujuga lehti ning võrdleme neid omavahel ning grupeerime erinevate tunnuste alusel. Arutame, mis juhtub lehtedega erinevatel aastaaegadel. Lisaks arutame, kuidas peaks käituma keskkonnasäästlikult lehtedega nii linnas kui ka maal. Lapsed saavad kaasa enda meisterdatud lehe määraja.

Programmi on võimalik pakkuda kohalesõidu programmina.

Programmi tutvustab ilmaga seonduvaid põhimõisteid ja selle mõju elusloodusele ning inimesele. Lapsed uurivad, kuidas ilm meie ümber muutub ning millised tegurid ilma kujundavad. Lapsed saavad teha lihtsamaid ilmavaatlusi, mõõta õhutemperatuuri ja tuule kiirust ning vaadelda pilvisust ja erinevate ilmastikunähtuste esinemist. Ühise arutelu käigus püüame jõuda järeldusteni, kuidas erinev ilm elusloodust (taimi, putukaid, linde ja metsloomi) mõjutab. . 
Programmi teises pooles tehakse lihtsaid katseid vee ja jääga. Lapsed õpivad tegema järeldusi, kuidas erinevad ilmastikunähtused tekivad. Nad saavad ise katsetades teada, mis kaasneb ilma jahenemise või soojenemisega. Piltkaartide põhjal arutletakse läbi erinevad elulised olukorrad. Nende põhjal teevad lapsed järeldusi, kuidas inimene mõjutab kliimat ja kliima muutumine meie igapäevaelu. 

Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse tundma haavapuu rolli ökosüsteemis ja inimese elus. Isetegemise kaudu õpitakse tundma haavapuidu omadusi, tutvutakse ühepuupaadi ehk lootsiku loomise protsessiga, Soomaa piirkonna kultuuripärandiga ning teadvustatakse lootsiku olulisust Soomaa piirkonna inimeste elus.