Õppeprogrammid

Õppeprogramm annab ülevaate elu arengust Maal, Eesti geoloogilisest minevikust ja Eestis leiduvatest fossiilidest ja fossiilsetest kütustest.

Õppetöös kasutatakse  Pernova Loodusmaja kivististe kogu, I-Pade, tööleht, kivististe teemalisi väljatöötatud infostende.

Praktikum viiakse läbi 4-liikmelistes gruppides.

Õpperogrammi läbivad teemad:

• tutvutakse kivististe määramise võimalustega ja määratakse erinevaid fossiile rühmatöös;
• fossiilide paigutamine geoloogilisse ajastusse;
• individuaaltööna töölehe täitmine (erinevad kivistised).

Õppeprogramm „Kosmosetehnoloogiad“ tutvustab tänapäevase kosmoseuuringu ja -tehnoloogia
arenguid ning nende seost nii teaduse, keskkonnateadlikkuse kui ka inimkonna tulevikuga. Programm
annab ülevaate rakettide ja satelliitide tööpõhimõtetest, korduvkasutatavate kosmoselaevade
uuendustest ning sellest, kuidas kosmosetehnoloogiad toetavad Maa keskkonna uurimist, kaitset ja
kestlikku arengut.

Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

Planetaarium õpperogramm viiakse läbi 24 õpilasele.

Kosmose uurimisega ja satelliitide kasutamisega toimub nn. „kosmoseprügi“  lisandumine, mis halvendab Maa lähiümbruse keskkonda ja häirib tugevalt vaatlusi maapinnalt. Nutiseadmetega on võimalik kuvada reaalajas selle nähtuse ulatust ja kujundada keskkonnasõbralikku hoiakut. 

Programmis

• Antakse põhjalik ülevaade, kuidas kasutada astronoomias nutiseadmete ja mobiiliäppide võimalusi taevakehade asukohtade ja liikumiste kindlaks tegemisel;
• Tutvustatakse ekraanil (Digistar 6 360-kraadise fulldome) Universumi visualiseerimise võimalusi, mis on seotud erinevate äppidega ja  mida saavad õpilased  iseseisvalt kasutada. Individuaalsetes ülesannetes kasutavad õpilased mobiiltelefone (isiklikud).
• Õpilased töötavad paarides, paaristöös IPad tahvelarvutid.

Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

Planetaarium õpperogramm viiakse läbi 24 õpilasele.

Kaasa vahetusjalanõud ja laetud mobiiltelefonid!

Tänapäeval tuntud 118- st elemendist on enamus metallid. Kõige levinum metall maakoores on alumiinium. Igapäevaselt puutume metallidega kokku pidevalt, neist on valmistatud paljud nii meile vajalikud tarbeesemed, alates nugadest-kahvlitest kui ka raudteed ja sillad. 

9.klassis:

Arutleme metallide iseloomulike omaduste, nendel põhinevate rakendusvõimaluste, aktiivsuse üle.

Metallide omadused õppeprogrammiga tutvuvad õpilased metallide iseloomulike omadustega ja võrdlevad metallide füüsikalisi omadusi vaadeldes tuntumate metallide näidiseid, hindavad selle põhjal nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja vee vahel ning metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdlevad nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostavad kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega, koostavad vastavaid reaktsioonivõrrandeid ning teevad katseid metallidele iseloomuliku leegivärvuse uurimiseks.

Gümnaasiumi astmes:

Arutleme keemiliste elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste muutuse perioodilisustabelis, metallide pingerea, reageerimise vee ning hapete ja soolade lahustega, redoksreaktsioonide, metallide saamise maagist üle.

Metallide omadused õppeprogrammiga tutvuvad õpilased metallide iseloomulike reaktsioonidega lihtainetega, hindavad nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja vee vahel ning metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdlevad nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostavad kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega, koostavad vastavaid reaktsioonivõrrandeid ning määravad oksüdeerijaid ja redutseerijaid, kirjutades elektronide üleminekuvõrrandeid,uurivad katseliselt metallide reageerimist soolalahustega,  teevad läbi katse puhta metalli saamiseks tema soolast.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.