Õppeprogrammid

Tegevus toimub Järveotsa järve ääres ja Valgejärve matkarajal kahes rühmas. Õppekäigul arutletakse aastaaegade muutumise üle, mis siin metsas või järve ääres on teistmoodi kevadel, suvel, sügisel ja talvel. 

Matk algab Järveotsa järve äärest koos retkejuhiga. Vaadeldakse luubiga lähemalt talvituvat taime (kas rohttaimed ja puud talvituvad samamoodi?), erinevate puude (okaspuud, lehtpuud) ja põõsaste pungi. Õpitakse tundma metsloomade jälgi. Lume olemasolul vaadeldakse luubiga lumehelbeid või vaadeldakse lumehelbeid fotodelt. Tipi-telgis räägitakse pärimuslugusid ja meisterdatakse rasvakäbi lindudele, mängitakse talvevarude otsimise mäng.

Sissejuhatus  järve ääres– Õpilased jaotatakse kaheks grupiks (programmi vältel grupid vahetavad tegevusi erinevate juhendajate juures). Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga õppida tundma erinevate taimede ja loomade kohastumisi metsas ja järves. Loodusvaatlusi tehes saadakse teada, kuidas aastaaja muutudes muutub mets ja järv. Õpilasi juhendatakse programmi tegevuste ajal käituma looduskeskkonnaga arvestades.

 Valgejärve loodusrajal esindatud Eestis leiduvatest metsatüüpidest valdav enamus: nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, salumetsad ning raba. Metsaprogramm kulgeb suures osas Valgejärve loodusraja kaitsealuses metsas. Raja mitmes punktis on võimalus näha  kaitsealuse metsa ja kaitseala piiril oleva tulundusmetsa erinevusi eeskätt metsa majandamisvõtete vaates. Metsaprogrammi läbides saab juhendajal võimaluse selgitada loodus- ja majandusmetsade kujunemist  ja seda kuidas mõjutab majandustegevus metsa kooslust ja selle elurikkust.

Õppeprogrammi kestel otsitakse metsast imetajate tegevusjälgi. Igale õpilasele jagatakse roll metslooma näol (silt pildi ja jäljega) ja tal on võimalik loomaga seonduvalt teha programmi käigus tegevusi: osaleda mängus ja arutelus. Programmis räägitakse jahimehe rollist ja küttimisest. Katsutakse kütitud metsloomade sarvi, kihvasid ja kolpasid.