Õppeprogrammid

Elurikkusest rakutasandil ja hiljem laiemalt- Mis on sarnast ja erinevat looma- ja taimerakul, millised liigid on AHHAA saalides- nii veemaailmas kui elusaalis ja saame teada kuidas nende liikide kohastumus ja keskkond mõjutavad nende säilimist.  

Õppekäigul püüavad 1.–3. klassi õpilased Martiska järvest vee-elustikku, vaatlevad seda luubiga ning õpivad märkama erinevusi (kuju, liikumine, värvus). Lõpuringis arutletakse, miks järve elurikkus sõltub puhtast veest ja kuidas igaüks saab veekogu hoida.

Lapsed avastavad loodust meelte abil, uurivad luubiga põnevaid loodusobjekte ning otsivad loomade tegevusjälgi. Õppekäik lõpeb ühise “avastuste ringiga”, kus pannakse kokku, mida märgati ja kuidas looduses hoolivalt käituda.

Õppekäigul Kurtna järvestikus analüüsivad gümnaasiumi õpilased, kuidas erinevad looduskasutuse viisid mõjutavad kaitseala veekogusid ja maastikku. Vaatluste, mõõtmiste ja rühmaarutelude põhjal koostatakse „tõend–mõju–leevendus” loogika abil põhjendatud järeldused ja ettepanekud säästva majandamise arendamiseks ja kaitseala koormuse vähendamiseks.

Uurimuslik õppekäik, kus õpilased võrdlevad Ida-Virumaa tehismägesid ja seovad nende tekke ning koostise võimalike keskkonnamõjudega. Aherainemäel tehakse suunatud vaatlusi, töötatakse näidistega (tuhk, poolkoks) ning otsitakse kivistisi, mida kirjeldatakse ja määratakse põhjendustega. Lõpus koostatakse rühmas lühike riskihinnang ja arutletakse taastamise/taaskasutuse valikute üle.